Natuke metsajuttu muuhulgas

Kuna mõned inimesed käivad siin, et leida metsajuttu, siis ei tohi ma ka seda teemat unarusse jätta.
Vahepeal on asjade käik jõudnud nii kaugele, et meie kandis hakkab tormimetsade koristusele ring peale saama. Okei, midagi veel on teha, aga kuna meie väike töökas saemeeste brigaad lõikab päevas 500-1000 tihu mände  juure küljest lahti, siis märtsis ja aprillis olime juba mõned päevad vahepeal ilma tööta.
See sundis mind elu üle järele mõtlema - kas tiksuda siin edasi, laieneda lõunasse Mont-de-Marsani poole või koju surfisuve nautima sõita. Puhta emotsiooni pealt paneks ma ammu juba pillid kotti - oldud juba küll - aga kaine mõistus sunnib jätkama.
Kuna siin edasi tiksuda paari saemehega ei ole ka eriti tasuv, siis tekkiski mõte lõuna poolt tööd juurde otsida ja paar meest seal tööle rakendada.
Käisin korra Mont-de-Marsanis ära ja saigi uued kokkulepped tehtud 3 firmaga. Need kõik - eestlased, sakslased, austerlased - lõiakvad seal BioLandes'le tormimurdu, kusjuures sortimendi valik on äärmiselt spetsiifiline - materjal tuleb harvesteridel koondada selle järgi, kui suur osa palgist on koorega ja kui suur osa on ilma kooreta. Kuna ürask on täiega tormimurrust üle käinud, siis enamasti on kõikidel puudel koor lahti juba eelmise aasta juuli kuust alates. Aga kui harvester laseb kaldus puid, siis neil on jälle koor veel kinni. Miks ma sellest männikoorest nüüd rääkima jäin? Aga selleks, et BioLandes pressib männikoorest mingit essentsi välja, mida kasutatakse parfüümide tootmisel. Nende tuntuim klient siinjuures on nii mõnelegi tuntud suur ja uhke prantsuse parfüümitootja Chanel. Biolandes on järjekordne näide firmast ja kontseptsioonist, mida Eestis on raske kui mitte võimatu kohata. Eestis ju tehakse puidust prussi ja lauda :) Okei, ka BioLandes'i kooritud palgid jõuavad lõpuks kõrvalproduktina samuti kütteks ja paberitööstusse, kuid see annab neile vaid väikse osa käibest.
Olgu mainitud, et BioLandes on 1980.-l aastal loodud perefirma, mille aastane käive oli 2007. aastal 60 miljonit eurot. Nüüdseks on neil tööstus lisaks Prantsusmaale veel Hispaanias, Marokkos, Bulgaarias, Türgis ning ka Indias ja Madagaskaril. Sellise käibe tegemiseks on palgalehel VAID 300 töölist. Jätkates rubriiki "Miks Eesti on kartulivabariik" võite välja otsida 300 töölisega eesti firmade käibed siia kõrvale ning võrrelda seda BioLandes'ega. Ausaltöeldes siin midagi võrrelda ei ole.Samas olen ma muidugi Ansipi ja Ligi tegudega rohkem kui rahul ja meie olukord on selline nagu ta on ikka pigem seetõttu, et Eesti on liiga noor, et rohkemat tahta.

Igal juhul meil on nüüd jälle tööd, ning meie saemehed võivad nüüd huumoriga öelda, et nad on osalenud Chanel'i parfüümide tootmises.

Tormimurd päris otsa veel saama ei hakka - tundub, et selle aasta saame küll veel siin sisustatud. Sõites oma uute lankide piirkonans Labriti ümbruses ringi, siis pakuks et veerand või koguni kolmandik on veel koristamata. Muidugi puud hakkavad järjest peenemaks jääma nagu fotolt paistab. Sellisel langil lõikab harvester vaid 10 tihu tunnis ja saemees laseb kände lahti umbes 15 tihumeetrit tunnis. Korraliku puu korral on need mõlemad arvud võimalik kolmega korrutada. 





 Veel üks pilt sellest kuidas hunnik rauda metsaall seisab kuna kolmandal rauahunnikul ei ole üht varuosa juba nädal aega. Selline seisev kolmik tähendab omanikule 100 euri ühiku kohta tunnis teenimata jäänud käivet. Lihtne aritmeetika näitab, et kui harvesteril läheb turbo õhtale ja sellepärast peavad seisma veel kaks kokkuvedajat, siis jääb teenimata
nädalas tsirka 15 000 eurot. Seda on umbes sama palju kui 4 saemehega kuu ajaga. Ja see sama fakt on mind pannud mõtlema, et tuleb ka omal vaikselt raua poole hakata vaatama kuigi seni olen seda mõtet kergelt vältinud millegipärast.

Natukene ka ilmast - viimased päevad on Lõuna-Prantsusmaad tabanud kõrgrõhkkonna hari, millega seoses on meil juba lõunaks väljas 30 kraadi sooja. Pühapäeval käisime Mimizan'is ookeani ääres suvitamas kogu kambaga. Vesi oli küll üsna karastav veel, aga ookeaniga on selleks aastaks algus tehtud. Ma olen küll mere äärest pärit, aga alati kui ookeani randa satun, siis hakkab süda sees tantsima - see tunne on kuidagi nii võimas - isegi ilma tuuleta loksuvad kaldale sellised lained, mida näiteks Rohukülas kohtab vaid tormiste ilmadega. 

Lõpetuseks olgu öeldud, et Välgu uus käigukast koos difriga on külge monteeritud ning näib, et tegemist on märksa kiirema ülekandega. Enne oli 100 km/h 3000 pööret minutis, nüüd vaid 2500. Kui eelmise remondi käigus purunes ühe komplekti ristpea otsik, siis seekord jäi komplekti 10 mm padrun lihtsalt teadmata kadunuks. Võibolla kukkus käigukasti :)

Kohtumine tundmatuga

Jalutades täna oma lankide peal fotokaga ringi, komistasin otsa ühele sellisele loomale. Täpselt nagu harilik nõukogudeliidu rott, aga mõõtmete koefitsent oli umbes 4. Äkki on siin rotid ka 4 korda suuremad samamoodi nagu puud on 4 korda suuremad kui Eestis :)
See ei olnud kindlasti ei kober ega ka mitte mäger. Ilmselt mitte ka vesirott. Mõista-mõista!

Lisaks tegin täna 2 panoraami - ühe metsas ja teise Langon-Pau kiirtee ehituselt:

Stiilinäiteid Fakto Auto ja üleüldse Nissani teeninduse kohta

Minu Navara tegi 2007 aastal läbi esiosa avarii ja selle remontis Fakto Auto. Kui küsisin, et kas sillad ikka ilusti jooksma said peale remonti ja et kas neil ikka 3D sillastend on, vastati mulle "Meil on lausa 4D sillastend, mille neljandaks dimensiooniks on maailmatasemel väljaõppega mehed". Põhimõtteliselt anti mõista, et ärgu ma sellise asja pärast küll oma südant vaevaku. Okei, ma siis ei muretsenud... seni kuni peale mõnekümne tuhande kilomeetri läbimist avastasin, et esirattad on seest juba slikid, aga rehvi välisservas veel 4mm mustrit. Ehh - 4D sillastend - mõtlesin siis ja ronisin 19 võtmetega auto alla. Keerasin tunde järgi mõlema esiratta jooksu nats laiali ja panin tagumised ühtlaselt kulunud 4 mm mustrijäägiga rehvid ette. Siinjuures ma ei keeranud kokkujooksu mitte rooliotstest vaid õõtshoova esiotsast - sisuliselt tegin õõtshoova esimest poolt pikemaks ca millimeetri või kahe jagu. Koheselt oli tunda kuidas asvaldil sõites rool käepäraselt kergeks ja mõnusaks muutus ning pärast 20 tuhande kilomeetri läbimist olid MÕLEMAD esirehvid ideaalselt ühtlaselt kulunud. Sain südamerahuga uued rehvid alla panna kartmata, et esisild need ka ära sööb... Tänaseks olen uute BF Goodrich AT rehvidega 15 tuhat sõitnud ning paistab, et võin teinekordki kulumise järgi sildasid silma järgi paika keerata. Olen seda oma Passat 4 Motion'i peal ka varem edukalt teinud.

Tegelikult sundis mind täna sulge haarama hoopis teine analoogne seik oma auto kohta. Peale eespool mainitud remonti oli autol viga küljes - järsul kiirendamisel lükkas aju mootori safe mode'i. Esmalt käisin murega Pärnus Holzberg Auto Nissani teenindussalongis. Pärnus just sellepärast, et kui vähegi võimalik, siis ma oma vabal valikul Tallinnasse meeleldi oma jalga ei viiks. (Tallinn väärib oma valitsust ja vastupidi).
Holzberg Autos olid väga viisakad mehed, entusiasmi ja tahtmist täis, aga safe mode'sse mineku põhjuseks arvati olevat Fakto Autos viletsasti kinnitatud massijuhtmed kusagil kapotiall. Väidetavalt on auto nüüd testitud ja töötab. See oli 2009 alguses. Sõitsin julgelt oma parandatud-testitud-hooldatud autoga Austriasse tööle ning ei tulnud kaua sõita avastamaks, et viga on alles. Nimelt kui on väga äkki vaja "vajutada", et rekkast mööda sõita enne kurvi, on auto plaksti jälle safe mode's. Okei, ma siis ei kiirenda kuni järgmisse hooldusse on aega minna. Tegime nats Austrias tööd, siis tuli Prantsusmaale sõit, kuna seal (siin) murdis torm hulgaliselt metsa ja kes siis veel saeteenust pakub kui mitte mina.
Prantsusmaal sõitsin mõned kuud ilma järske kiirendusi tegemata kuni pöördusin lõpuks Langoni linna Nissani esindusse. See oli esindus, kus töötab 2 meest - ülemus ja remondimees. Crew oli seega pisem kui Autoart OÜ isegi :)
Remondimees testis mu auto veaks vigase gaasipedaalianduri, printis uhked lehed välja isegi, kus veakoodid peal. Boss aga ütles, et nemad sellele autole garantii korras uut gaasipedaali andurit ei pane, kuna auto pole Prantsusmaalt ostetud.
Nii palju siis üleeuroopalisest garantiist. Kui küsisin, kas te oma kundedele annate ka ainult Prantsusmaal kehtiva garantii, vastati et ei, üle Euroopa ikka. On naljamehed küll eksole!
Lisaks palusin vaadata, miks mu klaasipesu paak vett ei pea. Sellele küsimusele sain vastuseks - paak on katki ja parandada ei saa ja garantii alla ei lähe. Osta uus, hind on 269 EUR. Ei aitähh! Olgu siinkohal mainitud, et ükskord võtsime ise logari ära ja paistis, et üks vooliku kolmik lekib. See kolmik, millest vesi hargneb pumbast tulles esitulede pesurisse ja esiklaasile. Panime kaablinipoga kinni ja peale seda pole paak lekkinud.

Edasi sõitsin teadmisega, et kui kunagi Eesti satun, peab laskma gaasipedaali sensori ära vahetada, et saaks vajadusel täie paueriga kiirendada.

Üks hetk kadus ära ABS, millega seoses ka esisilla, aeglusti ja taga difriluku sisselülitamise võimalus. Sõitsin kuu-paar vaid kiire tagaveoga. See oli siis nagu Skorpio või E mersu - suured kui volaskid ja jäävad iga lehmakoogi sees sisse.
Lisaks käuksus tagumise kardaaniristi üks laager ja olid veel mõned pisivead. Olin sunnitud taas esindustöökoda otsima. Seekord pöördusin Langoni linnas Nissani esindusse. See oli suur ja korralik.
Auto oli nende käes oma 2 nädalat, kuna telliti uus kardaan ja selle jaoks hakati jaapanis alles alumiiniumi maaki kaevandama vist. Ühesõnaga mulle öeldi, et läheb aega, kuna Jaapanist uue kardaani tellimine võtab aega. Naljakas aga tõsi. Kui siis autole järele läksin a uurisin, et kas gaasipedaali sensori vahetasite ära, öeldi mulle vastu, et vea põhjuseks oli hoopis umbes kütusefilter. Hingasin kergendunult ja uskusin, et nüüdsest võib möödasõidul gaasi põhja vajutada.
Kardaani, ABS sensori ja muu pudi-padi kogusummas nats üle 1000 EUR maksis tehas garantiikorras kinni, minul tuli maksta vaid 82 EUR kütusefiltri vahetuse eest. Olin rõõmus, kuna sain jälle AWD ja aeglusteid ja lukke kasutada. Ühesõnaga oli jälle võimalik metsavahele keerata.
Mingi aeg oli aga vaja jälle pikast rekkast mööda sõita ja mind tabas tuttav tunne - mootor läks taaskord safe mode'i :( See on selline tiksuv mootor, millega saab sõita umbes 70-ga ja kiirendust ei ole üldse. Režiim on mõeldud selleks, et juht kohe esindusse sõidaks. Selleks, et jälle normaalselt sõita, tuleb mootor korra seisma jätta ja uuesti käivitada. Erakordselt tülikas.
Sõitsin autoga, mille läbisõit on napsilt 50 tuhat km, nagu 10 aastat vana parsaga - hästi ettevaatlikult kiirendades, et ei peaks tee äärde tõmbama ja mootorit seiskama.

Miks ma seda lugu täna siin kirjutama hakkasin? Sest õhufiltrit vahetades avastasin, et õhulõdvik, mis ühendab õhufiltrit ja turbot, on täiesti lahti. Klamber töllerdas niisama lõdviku peal ja lõdvik püsis turbo otsas vaid seetõttu, et ta lihtsalt on mõeldud seal kohas istuma ja ära võtmiseks tuleb lõdviku lõõtsa kokku pigistada.
Okei, ära ta ei tule iseenesest, aga kilogrammide kaupa liiva on küll seda backdoori  kasutades õhufiltrist mööda hiilides mootorisse sisse tuisanud.
Kuna see lõdvik sisaldab endas veel peale õhulugeja 2 eri andurit, siis arvata võib, et just see viga oli mu auto mootoritöö blokeerumise põhjuseks. Peale lõdviku klambri  kinnikeeramist proovisin mõned korrad täiega kiirendada ja enam ei juhtunud, et mootor oleks ära blokeerunud. Hämmastav on aga see, et ükski kompuuter seda viga diagnoosida ei suutnud. Põhjus ilmselt ka selles, et diagnostika ajal ju pööret ei anta mootorile.
Ja kui pööret ei anta, turbo tööle ei hakka ning sealt lõdviku vahelt lisaõhku oluliselt sisse ei imeta.
Aga niipea kui ma reaalsetes sõiduoludes jõu taha panin, tõmbas turbo lõdviku vahelt lisaõhku - seejärel sai aju ilmselt aru, et midagi on mäda - õhulugejat läbib liiga vähe õhku nende pöörete arvu kohta ja seepeale lükkaski aju mootori "ratastooli", et juht esindusse sõidaks ja laseks uurida, mis jama on.

Mis kasu on olnud siis minu kõige kallimatest täissünt Castroli ja Mobil 1 õlidest ning sellest et vahetan õli 15 tuhandese tsükli asemel tõsise tehnikasõbrana iga 10 tuhande kilomeetri tagant? Üks Fakto Auto õliste sõrmedega poiss võib päris kopsaka kahju teha kliendile niiviisi. Vaatasin huvi pärast - Rootsis on lammutuskojad selliseid mootoreid täis ja hinnad on umbes 40 000 SEK ehk  üle 60 tuhande EEK.
Muidugi, sellest on nii palju aega möödas ja mootor praegu otseselt läbi veel ei läinud õnneks, aga sellise vea tõestamine on praktikas võimatu. Kes see ikka sellise vea heaga üles tunnistaks. Mina ise aga tean, et selle õhulõdviku juurde ei ole keegi peale Fakto Auto poolt teostatud nina remonti asja teinud.

Lisatud 02.juunil 2010 - õhulõdviku kinnitamine ei parandanud tegelikku viga. Olen juba peale selle klambri kinnikeeramist kümmekond korda mootori safe mode'sse lasknud.

Lisatud 01. detsembril 2011 - Haapsalus, õigemini Uuemõisas, ühes litsenseeritud Boschi services diagnoositi veaks 99.9% tõenäosusega olevat kulunud rõhuregulaator, mille ma siis ligi 200€ eest ära lasin vahetada. Olin ise Prantsusmaal ja Jann tõi mulle auto siia järgi. Ja teepeal läks auto taas 3 korda safe mode'sse. Otsingud jätkuvad.

SEB Pank teeb mis tahab.

Olen mõnda aega mõelnud, et peaks SEB pangakontod sulgema ja selle pangaga lõpparve tegema.  Esimeseks tõukeks sellele mõttele oli see, et 100 kroonine firma u-neti kuumaks väänati vaikselt selga kui masu hakkas. Ma saan aru, et pangal oli raha vaja, aga no nii ülbelt ikka ei maksa peale lennata!

Nüüd viimasel ajal käib järjest rohkem pinda see, et iga mõnetuhande kroonise võla tõttu mingeid paberteatisi koju saadetakse.  Vahest lausa mitu teatist sama kuupäevaga:

14/05/2010 SEB Teatis võlgnevuse kohta posti teel1  20.00
14/05/2010 SEB Teatis võlgnevuse kohta posti teel   20.00
         Kontolt kokku (EEK)                        40.00

Olen pangale umbes 3 korda kirjutanud, et ärge saatke neid kirjakesi mulle posti teel koju, need ummistavad lihtsalt mu postkasti eesti koduaadressil, kus ma viimati käisin 7 kuud tagasi. Pangakirad kogunevad postkasti ja reedavad pahadele, et sellesse korterisse võib õnne proovima minna.
Aga minu kirjadele lihtsalt ei vastata või vastatakse väga diplomaatiliselt. Lisaks nad ju võiks näha, et ma käin iga jumala päev U-Netis ja olen teadlik, kui mõni konto miinuses on. So big deal - kannan harilikult nädala jooksul kusagilt teiselt kontolt raha peale ja korras. Eriti räme on see, et kui teised kaks kontot võivad kasvõi  miljoniga plussis olla ja kolmas konto läheb saja krooniga miinusesse, siis on kohe kisa lahti ja kirjad teele ruttu-ruttu! 
Lisaks kasseeritakse niikuinii iga võlgnetud päeva eest viivist, mis on täiesti aktsepteeritav. Milleks siis need kirjakesed? Kas selleks, et 20 krooni kuus korrutada selliste võlgnevuste koguarvuga on oluliseks sissetulekuallikaks?

Igal juhul naljakas suhtumine oma klienti. Täitsa kuldkliendi vääriline!

Aastasest kontoväljavõttest ei tohiks makseraskused küll peegelduda, aga ju siis SEB analüütikute mõtlemine lendleb tavakodanikust paar dimensiooni kõrgemalt:

Konto algjääk				2 018,90 EEK
Väljaminekud				1 046 373,70 EEK
Laekumised				1 065 000,70 EEK
Konto lõppjääk				20 645,90 EEK
Broneeritud				4 939,17 EEK
Vabad vahendid hetke seisuga				12 222,70 EEK

Kahjuks on SEB olulise turuosaga pank koos Swedbankiga ja eks nad siis teevad, mis tahavad. Sest kliendil ju ei ole valikut - tuleb valida halva ja veel halvema vahel. Ei mingisugust individuaalset lähenemist isegi siis mitte kui ma olen mitu korda oma murega panka pöördunud. Suurele iseloomulik paindumatus.

Meil on päevad. Vihmapäevad.

Kui eelmine nädal - nädal 17 - pakkus varjus temperatuure 26-30°C ning päikse käes 40+°C, siis sellel nädalal istume kodus vihmavangis ja mõtleme igasugu lollusi välja. Ka blogida on hea, kui väljas vihma kallab.
Helja helistas täna ja uuris, ega me ära ei ole külmunud - kusagil Lõuna-Prantsusmaal oli lumi maha sadanud :)
Aga me peame veel vastu, paksud riided seljas ja tuli kaminas. Seega meil on hoogu võtmas vihmapäevad, hea vähemalt et siin metsa sees internetivõimalus on!

Välgule sain Taebla Autolammutusest 1000 krooniga difri ja käigukasti, mis liiguvad juba meie tiimi uue auto - Väändega - Prantsusmaa poole.

Amazonist tellisime ka eelmises postis mainitud XZN võtmekomplekti, mis peaks meieni jõudma nädala jooksul. Siis on hops-hops pooltelg lahti, vana kast maha ja uus asemele kõige täiega ning loodetavasti on millalgi järgmisel nädalal võimalik Välku ja Väänet Lõuna-Prantsusmaa metsades tööd rügamas kohata.

On vaja kõvasti ka toas kaminat kütta, et mitte päris ära külmuda. Kuna puudub soemüür, on toas soe vaid siis, kui igavene tuli koldes põlemas. Kaminas on näha suured Pin Maritime käbid, mis annavad väga head valutuld kui on vaja ruttu sooja saada.

Seoses sellega, et meie sügavkülmikust on saanud madalkülmik ja temperatuurid on tõusnud -20 pealt vaid viie miinuskraadini, on tekkinud vajadus 50 kg seakoote ruttu ära realiseerida. Selleks ehitasime Iksiga Francise vanadest õlivaatidest suitsuahju. 

Siin on siis näha kuidas Iks teeb barrelitest torusid ja kuhu need torud siis lõpuks kaevasime.

Kuna sangleppa on siinsetest metsadest võimatu leida, siis olime sunnitud liha suitsetama tammega. Lõpptulemusel pole viga ehkki suitsumaitse on märgatavalt nõrgem kui lepaga suitsetades. 

Alumisel pildil tõstab traktor koormasse 116cm jämedusest 5 tm männist, mille puhul 28" plaat hakkas läbi tüve ulatuma alles  viimase ladvapaberi juures. Enne seda oli vaja 2 poolt lõigata ja keksida üle puu ja tagasi. Kui pidevalt selliseid puid lasta, oleks hea kui käepärast oleks ka 36" juhtplaat ja Husqvarna 3120 XP. Well, meie 90 kuubikulised ajavad ka asja ära kuidagi. Ümber puu keksimise eest palka ei maksta, oleks hea kui saaks ühe valuga lõigata. Sellise 5 tm männi järkasin 2.20 m palkideks umbes 10 minutiga - tunnis oleks võimalik lõigata seega mitukümmend tihu. Hetkel foto peal küll näha Jean-Louis'e Sogedep kokkuvedaja ja Igor latva lõpetamas. Sest minul oli tarvis fotoka järgi minna ja sellest suurest puust üks pilt teha.
Muidu paljud eestlased käivad Prantsusmaal Husq 357 ja 18" plaatidega, aga neid ei lasta suure puu juurde. Näiteks meie eesti harvesterid, millele lõikame kände, saavadki vahest lanke, mille tüve läbimõõt on 20cm. Selliseid lanke võib Husq 357 XP-ga lõigata küll.Aga suure puu juurde Husqvarna 357XP-ga minna on sama, mis Catalunya rallile sebastien Loeb'i vastu minna üritama Lada Samaraga.

Selline seeder on maha võetud Marmande lähistel. Diameeter on 140 cm umbes.

 See vana tamm on oma aja ära elanud... Sisuliselt võib olla tema tüve peale põit kergendanud Napoleon Bonaparte,  Blaise Pascal, Rene Descartes, Maximilien Robespierre, Voltaire, Rousseau, Lagrange   ja miks mitte ka Nicolas Sarkozy :) Puu diameeter kännu pealt mõõdetuna oli 170cm.

Üks selline vahejuhtum veel, et minu mullu augustis ostetud ja enamus aja varusaena seisnud Husqvarna 575XP-ga juhtus selline lugu, et laagrid hakkasid korpuses ringi käima ja remont koos varuosadega on 600 EUR. Õnneks toimib Husqvarna garntii üle Euroopa. Sael oli töötunde umbes 500. Alati kasutan ainult kõige kvaliteetsemat Husqvarna XP 2-taktiõli. Hakka või vägisi Stihli ostma. Nali muidugi, Stihl imeb vilinal. Eks need Husqvarna laagrid tavaolukorras ilma saemeeste väärkohtlemiseta korpuses loksuma ei hakkaks ka. Aga kui plaat puusse kinni jääb ja siis sae otsas kogu keharaskusega elatakse, siis pole ime et laagripesad välja venivad.

Järgnev foto illustreerib poolteise aasta eest möllanud tormi kahjustatud alasid, kus leidub ülestöötatud alade vahel endiselt hulgaliselt ka ülestöötamata alasid. See sõnajalg on 2 nädala pärast 2 ja pool meetrit kõrge. Saemehel on tõsine tegemine, et puid leida nii et ühtegi vahele ei jääks.

* Välk (passat 1994, 1,8 66 kw) on oma nime saanud erakordsest kiirendusest kiirendades 0-st 100-ni 16 sekundiga!
* Vääne (BMW 318, ka alla 100kw kõvasti) on seevastu oma nime pälvinud tohutu väändemomendi tõttu, arendades väänet üle 100 njuutonmeetri.

Välgul läks differ....

Ükspäev juhtus selline asi, et Välk oli teinud sõidu ajal
korraliku paugu ja peale seda oli õlirida taga. Ma tõmbasin köieotsas koju. Kodus proovisin autot veel käima panna ja omal jalal hoovis natuke liigutada, aga väikse ragina saatel hakkas metalli pudenema umbes nagu nu-pogodi multikas siili autol. Avastasime, et difrist on tükid väljas.


Iks kaapis käigukasti pealt kõik organid maha ja  võttis kasti käppelt  lahti, aga küljest ära ei saanud, kuna puudus spetsiaalne 12-kandiga torx T40 taoline võti, mis peaks olema mingi volkari eritööriist pooltelje poltide jaoks. Ühe poole sai isegi T40-ga lahti, aga teisel pool on nats kehva ligipääs ja nii see kast seal meil hetkel tolgendabki.






Tegin paar fotot ka, et lammutustest saaks maili teel uut kasti küsida. Hästi vaadata, siis on difri auk ka näha:







Selline näeb välja 12-kandiga spetsvõti, millega saab VW pooltelgi difri küljest ära keerata. Õudsalt tahaks torxiga proovida, aga kurat no ei keera. Samas kui oleks olemas torx T42, siis sellega keeraks küll. Aga T40 hakkab ringi käima. T45 jällegi on liiga suur. Lisaks on torxvõtmed üldiselt kergelt koonuses, aga näe see võti on sirge. Kui torxid on tollimõõdus, siis see pajebenn on meetermõõdustikus.




Vot sellised on hetkel töötingimused - Välk on kõrgel pakkude peal. Kui auto alla vaadata, siis võtab kukalt kratsima, mida peab läbi elama üks auto, mis satub rullnokside kolhoosi kasutusse :p Isegi tungraua kasutusest pole mõnel inimesel aimugi. Muide - mõned juba tellivad murutraktoreid, aga ega eestis veel niita ei ole midagi? Siin on hein Iksile nabani. Vaadake kui ilusa platsi me murutraktoriga tegime special Välgu remondi jaoks :)