pühapäev, veebruar 28, 2010

Konn hiire asemel....

Prantsusmaa on suur - maismaa osa pindala on 545,630 ruutkilomeetrit. Ja nagu sõna "maismaa" ütleb, kasvab tõesti suurel osal prantsuse põllumaast mais.  Nende maisipõldude ja viinamarjaväljade vahel on vist internetiga kehvad lood, sest üks väike konn, käis salaja minu arvutis MSN-s ükspäev. Kui ma peale pildistamist käe välja sirutasin, et konnake õue viia, hüppas see pläraki mu käsivarde kinni. Aga mitte hammastega, ei ei, tegu ei olnud koer-konnaga. Lihtsalt sellel konnal on sõrmede otsas iminapad. Tihti on selliseid näha rõduuksel klaasi küljes peesitamas. Soovinuks ka neid iminappasid pildistada, aga kuni makro külge keerasin, oli konn teadmata suunas kadunud ja jäljedki juba jahtunud.

Xynthia - the storm 28.02.2010

Öösel vastu 28.veebruari 2010 oli Prantsusmaal järjekordne kõva torm - Xynthia. Tuulepuhangud ulatusid kohati 200km/h. Meil oli öösel selline maru, et ma olin peaaegu kindel, et hommikuks on jälle kõvasti metsa maas ja teed kinni. Aga tegime 30km ringreisi metsade vahel ja siin-seal vaid üksikud puud. Üks oli teele ka kukkunud. Tundub, et jäime epitsentrist mõnevõrra kõrvale.


Üle miljoni majapidamise on elektrita, erinevatel andmetel on Portugalis, Hispaanias ja Prantusmaal üle 50 inimohvri - inimesed, kes sattusid olema valel ajal vales kohas.





Suurtel uudisteagentuuridel on juba värsked uudised ka selle kohta:

Delfi.ee: Lääne-Euroopa mõrtsuktorm läheneb Baltikumile http://bit.ly/bo2Ly2
Delfi.ee:
Prantsusmaad räsiv kõva torm nõudis 40 inimelu: http://bit.ly/cvgPfK
France24: Fatal storms lash France bringing floods, travel disruptions: http://bit.ly/99B312
MSNBC: Fierce storms in France, Spain, Portugal kill 22
http://bit.ly/aAsKvQ

Yahoo news: Fierce storms in Europe kill 51, mostly in France
http://bit.ly/cRbaIZ

Reuters: Violent storms kill at least 15 in France
http://bit.ly/ckywNB

14 killed as storm batters France
: http://bit.ly/dbvNrV
Nesw24.com:
Storm lashes France: http://bit.ly/bDRLvu





teisipäev, veebruar 23, 2010

Kuidas kuulata Olümpiaraadiot välismaa IP-ga arvutitest

Oma suureks üllatuseks avastasin Vancouveri Olümpia alguspäevil, soovides kuulata ERR olümpiaülekandeid, järgmise teate:

Olümpiaraadio


Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja EBU on sarnaselt varasemate mängudega seadnud geograafilised piirangud internetti paigutatud multimeediamaterjalidele. See tähendab, et kogu ERR-i poolt Vancouveri OM-i territooriumil toodetud video- ja audiomaterjal tohib olla jälgitav vaid Eesti IP-aadressiga arvutitest ja süsteemidest. Seetõttu Teie neid audioklippe kahjuks kuulata ei saa.



Mahlakas eesti keeles öeldes ajas see mul sita keema, mitte nii mahlakalt öeldes lihtsalt kopsu üle maksa. Aga umbes 5 sekundi pärast tärkas mõte, et mul on ju Eestis kodus arvuti, mis toimib serverina ja on sisse lülitautd 24/7. Lahendus oli varnast võtta - tuleb installida proxy server*. Mõeldud - tehtud - väike guugleldamine ja leidsin programmi, mille kasutamine on kuni 3 kasutaja puhul tasuta - CCProxy, mille saab tõmmata http://www.youngzsoft.net/ccproxy/
Tegelikult oleks ju võinud Apache http serevri proxy't ka kasutada, aga mul on halbu kogemusi Apache confimisel, mis on lõppenud Apache reinstalliga. Aga seda riski ma praegu võtta ei tahtnud, moment oli selleks liiga kriitiline. Mis sest, et võibolla oleks piisanud Apache confis lihtsalt mõned väljakommenteeritud read sisse tagasi kommenteerima. Eks ma peale OM proovin Apache proxy serveri ka ära kui tuhin peale tuleb.

Aga uus soft on väike, lihtne, hea ja toimib! Tähelepanu - kui proxi server asub NAT ruuteri taga, siis ärge unustage vastavaid porte suunata! Oma veebibrauseri network optionitest tuleb siis viimase sammuna veel teie proxi serveri aadress ja port ära määrata.














* proxy server on lihtsalt lahti seletades vaheserver, mille kaudu andmed serverist kliendini liiguvad. Teenuse server näeb kliendina proxy serveri IP aadressi, mitte lõppkasutaja arvuti IP aadressi.

Mai eesti mõttes

Sell'al kui eestlased minult www.oregon.ee vaheldusel lumefreese usinasti küsivad,  tegin mina paarkümmend laiuskraadi lõunapool VTT-ga väikse trenni, et toas istumisest tool perse külge kinni ei kasvaks. Vaadake kui ilusti mul lumi hoovi pealt juba aetud :) Termomeeter küündis täna varjus +22°C kraadini.

Täitus aasta Prantsusmaal

Fotoannaalidest paistab, et tegelikult rändasime Prantsusmaal ringi juba 13.02.2009, aga täna aasta tagasi peaks olema see päev kui tõmbasime esimest korda saed käima. Paljud on küsinud, kuidas ma läksin Prantsusmaale tööd otsima. Sellest võikski täna teile jutustada. (Lisan siia tänase päeva jooksul)

Veel fotosid sellest, mida torm Klaus korda saatis.
Esimene peatuspaik mullu veebruaris oli Lyoni külje all, mil külastasime vana tuttavat Rootsi päevilt - Denis'i.

Denis'iga kohtusime 2005 aastal Rootsis peale Erwinit, kui tema käis Harvesteri koolitusel ja mina tegin seda sama mida hetkel Prantsusmaal.

Toodud pilt on tüüpiline pilt duglase metsast Lyoni ümbruses. Mõni päev enne seda kui me Denis'i külastasime, lasi tema tädipoeg Simon metsas 20tm duglase maha. 5-6 tihused vaatasid meile igal pool vastu. Puud on eesti mastimändidega võrreldes kõrgemad, pikkus küündib 35m kanti. Ja kui selline puu on alt üle meetri jäme, siis on tihu ka korralikult.






Teine pilt meenutamaks seda aega, pärineb 19.veebruarist 2009, kui tiirutasime Aquitaines ja Baskimaal ja ahhetasime Pilkuga kui palju ikka loodusel pauerit on:

pühapäev, veebruar 21, 2010

Seitsmes nädal 2010

Täna on ilus pühapäev. Eile käisid poiskad Borduus igasugu jalanõusid ja riideid shoppamas. Nad on vist ära unustanud, et masu on. Ma istusin niisama kodus, kuigi algselt oli plaanitud päev raamatupidamise jaoks. Torrenteid tõmmata, filme vaadata, niisama surfata ja lobiseda on ju sada korda etem kui tööd teha arvutis. Üldiselt peaks ikka raamatupidaja palkama,  muidu tuleb liiga palju mõttetuid tunde omal arvutis istuda. Vaatasin mõned vaatamata osad "Võsareporterit", "Värsket Ekspressi" ja mõned filmid ja oligi päev mõnusasti sisustatud. Saara on meil ka kõva MSN-ja juba. Kirjutas mulle oma nime vist just - sarra :)
Kaminat ja pliiti kütsin muidugi ka. Neid peab kütma 24/7, kuna maja on jube soojustamata. Õhtul viskame jämeda toore tamme ahju, et tuli hommikuni vastu peaks. Meil on spetsiaalne väljend "ööpuu" - see on nii jäme tamm, mis mahub täpselt ahjuuksest sisse, ca 25cm diameetriga. Aga ööpuu eeldab seda, et eelnevalt on paksud söed all, muidu ööpuu kustub ära. Kui tuli on kustunud, siis paari tunniga läheb toas külmaks. meil on muidugi hea - ise toome metsast puid palju tahame, aga kui Intermarche'st ostma peaks 70 EUR/ruum, siis vist elaks külmas :)
Me oleme see talv ära kütnud kindlasti üle 20 ruumi puid. Ja mitte leppa vaid tamme.

Aga seoses sellega, et eilne päev läks täiega tühja, mõtlesin, et teeks täna ühe langi ära. AxMan Iks tuli ka kaasa ladvameheks. Lasime kumbki 2 paaki ja nüüd ei saa tänase päeva kohta vähemalt midagi halba öelda. Ilm oli selline, et võinuks T-särgi väel tööd teha. Lasime hunniku peenikesi alla 1tm puid ja ka mõned suuremad, üks oli ca 3tm. Vaatamata sellele, et lank oli küla lähedal, ei tulnud imekombel seekord keegi meile meelde tuletama, et täna pühapäev on. Vedas :)

Vahepeal midagi säravat juhtunud ei ole. Üks asi vaid väärib märkimist - Tann käis eestis ja pidi Välgule uue starteri tooma. Ma saatsin kõik fotod vanast starterist ja puha. Aga lõpuks usaldas ta omakorda Vaasma Taneli starterit ostma. Mees oli vastutulelik ja käis kusagil lammutuses ja tõigi starteri, aga kuna ta teab autost veel vähem, siis nüüd on meil siin totaalselt vale starter ja poiskad käivitavad Välku lükates kuni Eestist pakk saabub :)

Teine humoorikas asi oli see, et ma hakkasin huvi tundma, et kus mu erinevate euromüntide kogu on saanud. Jätsin selle köögilauale kui aastavahetuseks koju läksime. Nüüd olen palju uusi erinevaid 2 euroseid saanud ja paneks kogusse juurde. Selgus, et Tom oli nende eest suitsu ostnud. Vot selliste meestega tuleb mul pidevalt tegemist teha. Keegi polnud mulle isegi poole sõnaga maininud, et mu euromündid peeneks löödi, rääkimata sellest et oleks nagu võinud küsida. Fakk, Vatikani sett (5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti, 1 eur, 2 eur) maksab kokku mustal turul 900 eur - kujutage ette kui mul see oleks ka teiste müntidega koos ära raisatud :)

Ükspäev sõitsin Navaral astmelaua kännu otsas küljest ära kogemata. Ei teagi, kas peaks kaskol laskma kinni maksta või aretaks ise mingid uued mõlemale poole. Originaal kinnitust igal juhul taasatda vist ei saa, kuna karbi seest auto alla välja ulatuvad poldid on pooleks ja ma küll ei usu, et neid vahetada saab. Ilmselt tuleks uus aretus nii teha, et astmelaud kinnituks raami, mitte karbi külge.
Vean kihla, et Nissanisse oma murega läheks, siis oleks arve vähemalt 1000 eur.
Selles mõttes tasuks nagu kasko pakkuja ehk Ifi poole pöörduda. Võibolla panen selle laua praegu tagasi alla, sest kuidagi ta seal poolkinni isegi töllerdaks. Küll aga astmelauaks teda enam nimetada ei saa, sest astuda sinna peale ei kannata. Samas kaitsab ideaalselt selle eest, et sita sees sõites esiratta alt kogu külge täis ei loobi ja samuti üle okste sõites ei tao oksad vastu karpi vaid vastu astmelauda. Ilmselt panen tagasi praegu ja avan Eestis kunagi Kasko keissi. Esiklaasiga pean niikuinii minema...
Autol veel üks jama - tunnen ükspäev roolil 100 pealt kerge vibra sees - pesin muda velgedest välja, ikka sama lugu. Siis hakkasin vaatama ja leidsin, et kleebitavad raskused on uttu tõmmanud. Panin praegu tagavara alla, kunagi lasen uued raskused panna.

Detsembris tellisin Hiinast Peak Performance'i piraatide käest omale 2 paari suusapükse, fliisi ja jope. Sellega juhtus selline asi, et teist korda ei leidnud Chronopost'i postiljonid mu aadressi üles ja pakk jäi koju toomata. Saadetakse tagasi Hiinasse. La Poste teab mind väga hästi, aga Chronopost ei tea millegipärast. Kõik La Poste pakid tulevad ilusti. Samas kui Hiinast midagi tellida, siis kunagi ei tea, kumb teenusepakkuja Prantsusmaal paki koju toob. Nüüd peab vist müüjaga ühendust võtma ja laskma asjad Eesti saata. Teist korda saatis oma kulul, eks nüüd pean mõnikümmend euri viisakusest pakkuma - pole ju müüja süüdi et minul siin metsa sees mingi registreerimata aadress on.


Nüüd õhtul enne Pühapäevaklubi trenni edastas Unn mulle kurva uudise - Vaiko Mändla lahkus siit ilmast täna kell 5:40. Maovähk avastati pool aastat tagasi. Kurb lugu, oleksin Eestis, siis läheksin kindlasti ärasaatmisele. Vaiko oli kuradi lahe sell, temaga seoses meenuvad mul alati 3-4 suve 90-ndate algul, kui tollase Haapsalu korvpallimeeskonnaga Tuksi laagris sai käidud. Mina käisin keskkoolis, Mess käis vist vapsjee seitsmendas, aga ülejäänud BC Haapsalu mehed olid ikka täismehed. Vaiko oli ikka paras kinomees. Koos Proosi Kallega meenutasid nad aegajalt 6-7 klassi poisse, kuigi ise olid vast 25-sed. Ja Unn vahest trennis räägib ikka et Mändlal on šaarik. Paar aastat tagasi vedas Unn Mändla ka Pühapäevaklubi trenni, aga see periood jäi lühikeseks. Kahjuks ei meenu mulle, et Vaiko oleks mõnest meie klubiüritusest osa võtnud ja seoses sellega pole mul vist kahjuks fotot siia panna. Kui leian, siis panen.

Näed - klaasi Loupiac'i ära joodud ja teil jälle midagi lugeda. Loupiac on küla, siit mõnikümmend kilomeetrit, kus tegutses härra D'Artagnan oma kamraadidega. Täpsemalt on mu ees praegu pudel Fleur de Cros 2008a veini, mis kuulub Appellation Loupiac Controlee alla. See on üks variant Bordeaux kollastest magusatest veinidest. (Grand Vin De Bordeaux).
Loupiaci, Juranconi või MontBazillaci veine ostan siis kui masu on. Kui hästi on läinud, siis luban endale Sauternes'i veine. Sauternes on nats parem, aga nats kallim ka, kuid samuti Bordeaux. Mainitud külad on meile nii lähedal, et paari tunniga sõidaks kõik läbi. Mont Bazillac on Bergeraci lähedal. Jurancon on ainuke, mis jääb lõunasse ja sealt sõidame alati läbi kui Püreneedesse suusatama lähme.
Kuulsamad on muidugi pordoopunased Bordeaux'i punased veinid - mitmekümned erinevad tootjad Bordeaux'st peaaegu siia meieni välja - kõik need on justkui sama vitsaga löödud ehk väga head punased veinid väikeste erinevustega maitses. Bordeaux veinidest on
peab üks inglane head blogi. Kui soovid selle piirkonna veinide kohta uurida ja inglise keelt mõistad, siis külasta kindlasti:
http://bordeaux-undiscovered.blogspot.com

kolmapäev, veebruar 10, 2010

Igaks remondiks poest uus tööriist?


Mõtlesime täna, et peaks Välgu  (sellise hüüdnime panid Iks ja Tann mu vanale 66kw Passat Variantile, mille ma nüüdseks olen Tannile kinkinud) starteri maha kiskuma ja vaatama kas vaja uus bendix osta või koguni terve starter. Asi algas sellega, et ma võtsin oma uue KS-Tools võtmekomplekti kruvikeeraja otsiku, panin talle painduva pikenduse ja lähenesin ühele ristpeaga poldipeale. Asend polnud küll kiita, aga korraks sain natuke keerata ja käis nõks läbi. Ma olin jube rahul, et seekord pääsesin kergelt, kruvi ei olnud väga kõvasti kinni. Aga kohe oli mu pettumus suur, kui avastasin et see nõks tuli hoopis kruvikeeraja otsa purunemisest. Olin just hiljuti ostnud Stokkeri "Meistrid võidavad" kampaania raames omale fotol näha oleva padrunikomplekti. Tavahind 2200, soodukas 1200 kr.

Ilmselt käib see ost kategooriasse koolitused pealkirjaga "isegi kodutarbeks pole mõtet osta mitteprofessionaalseid tööriistu".  Sama nagu mootorsaagidega - ostad odava, saed korra, paar või koguni 10, ostad poole kallima, on riist eluks ajaks kuuri alt võtta.

Kui starteri maha võtsime, siis sealt seest tuli nats pudi. Nüüd Välk seisab ja ootab kuni Tann Eestist uue starteriga tuleb.

Välgu kiituseks võiks veel öelda seda, et bendix tegi imelikku häält juba siis kui ma selle auto ostsin aastal 2002. Odomeeter näitas siis 160 tuhat km. Mõtlesin, et töötab kaua töötab, eks siis teen korda. Paar nädalat tagasi sai täis Välgu läbisõit 300 tuhat ja starteri eluiga kohe peale seda. Seega starter töötas poolpidusena veel 7 aastat ja 140 tuhat kilomeetrit! Kuna alatasa mingit juppi tellides on vaja auto VIN koodi, siis on mul seda siit edaspidi hea kopida: VIN kood WVWZZZ3AZRE123025










esmaspäev, veebruar 01, 2010

Riigiametnik - jumala käepikendus või koguni jumal isiklikult...

Mu firmas on üks kuradi hea saemees alimentidega nii rappa jooksnud, et masendav vaadata. Tal on oma 27 aastase vanuse kohta üsna palju lapsi, minuarust 6. Eksnaine - laste ema kasvatab kõiki uue mehega ja kaebas alimentidega kohtusse. Kohus määras alimentideks 6000 krooni kuus. Mehel vaesekesel polnud maksta. Siis sai minuarust selle eest 4 kuud vangistust tingimistega midagi üle aasta. Nüüd peab iga kuu kriminaalhooldaja juures käima. Seoses sellega tuleb lennata iga kuu Prantsusmaalt Eestisse kriminaalhooldaja Klaarikale ennast näitama. See lõbureis läheb iga korra pealt Estonian Airiga umbes 7000krooni. Klaarika raiub nagu rauda, et paneb mehe trellide taha kui korra kalendrikuus näole ei anna. See igakuine Eestis käimine muudab aga välismaal töötamise täitsa mõttetuks. Rääkimata sellest, et 6000 krooni peaks veel alimentidele maksma. Pakkusime välja et kui mees ei peaks korra kuus Eestis käima, siis maksaks lennupiletilt kokkuhoitud raha oma laste emale alimentideks, aga Klaarika, jäik kui tammekaigas, eelistab selle raha maksta Estonian-Airile.
Kui mees küsib paindlikemaid tingimusi, siis Klaarika ütleb seepeale lihtsalt oma riigiametniku soojalt toolilt: "Pole midagi teha, siis tuleb Eestis töö leida" ning läheb vajutab kohvimasina käima.
Võiks vahelduseks Delfi lahti lüüa ja lugeda, missugused on töötute numbrid!
Kurat, kui need ametnikud kord aru hakkaks saama, kust nende palk tuleb! Masu ajal oma reeglitega vehkima. Võiks aru saada, et praeguse tööpuuduse juures on iga välismaalt toodud kroon topeltväärtusega. Eestis ei ole nii, et lähed ja otsid omale töö. Kõigile lihtsalt ei ole töökohti hetkel, midagi ei ole teha.
Riigiametniku sooja tooli pealt on maksumaksja raha eest hea kuningannat mängida.Selline raha pillamine iseloomustab paljusid riigiasutusi.

Täielik absurditeater! Peaks looma Klaarika jaoks "Aasta piduri" auhinna. Selle on ta kuhjaga ära teeninud.

Tööandjana on masu, täpe, pupu ja ansip mulle mõneti kasulikudki - töölised on oma palganõudmistes Maa peale tagasi tulnud.
Aastatel 2006-2007 oli raske leida välismaale saemeest kui julgesid palgaks pakkuda alla 25 000 krooni kuus. Kui pakkusid vähem öeldi lihtsalt "ma saan eestis ehituselgi rohkem". Lisaks on ruttu-ratsarikkaks motiividel loodud firmad ekraanilt samakiiresti kadunud kui nad 2005-2006 aastal tekkisid.

Nüüd maksame kõik 30 aastat nende ehitajate ulmepalkasid tagantjärele. Kes Swed, kes SEB pangale. Oh häda ja viletsust - need ehitajad arvasid seejuures et nad nüüd teenivadki eestis 25 000 krooni kuus ja elu ongi ilus. Lasid oma ilusa palga kibekiiresti sõrmede vahelt läbi ja nüüd on hädas nagu Läti riik - peavad oma bemmid liisingule tagasi andma ja majast üürikorterisse kolima.

Kõige parem näide on mul meeles selline, et Jüri ütles, et nende firma betoonivalajad saavad heal kuul 50 000 kätte ja sõidavad objektile isiklike valge nahksisuga bumer X5-ga samas kui töödejuhatajad ja projektijuhid Berlingodega sõitsid.

Thanks for visit !