Imelik asi Skaibiga

Hetk tagasi valisin skaibiga Kristine skaibi kontakti ja klikkisin "helista". Kutsuva tooni taustal kuulsin jube vägevat müra. Õigemini see pold päris müra ka, pigem oli kellegi jutt. Kuna Kristine kohe vastu ei võtnud, katkestasin kõne, panin soundrecorderi igaks juhuks laskevalmis ja helistasin uuesti. Ma ei pidand pettuma, saingi asja linti! Kuulake ise tõmmetes vastava mp3 faili siit . Kolmandat korda enam ei õnnestunud kahjuks, mind hakkas juba huvitama, kes need räägivad minu skypes :)

Avaldage siis arvamust, misasi see oli, eriti ootaks vastust Skype esindajailt, kellele antud blogi sissekande lingi ka postitasin. Muud kommentaarid ka teretulnud, ärge häbenege! Kas kellelgi oli veel umbes samal ajal sellist asja?

Otsin luugiamorte

Kui kapotti on vaja avada vaid korra kvartalis selleks et klaasipesuvedeliku paaki täita, siis näivad luugiamordid  vähetähtsate vidinatena, aga kui on päevas 5 korda kasti kallal käia, siis nad enam nii vähetähtsad ei olegi. Eriti siis kui aegajalt on vaja ronida luugi alla kasti. Kuna ma pole omale pika otsingu tulemusena sobivaid amorte leidnud, siis mõtlesin, et paras kogu lugu siia kirja panna, hea hiljem meenutada ja kui uuesti läbi lähevad, on siit samuti hea vaadata kaua kestsid. Pildilt paistab, mis lahendust ma hetkel kasutan - täitsa MacGyver, eksole!  Peaks vist kuudiluugi üldse ära keerama küljest, seni kuni ükskord amordid olemas.

Juuresolevalt pildilt on näha, millistele parameetritele luugiamordid vastama peavad. Pole ju eriline raketiteadus, mul on väga suured vahemikud ette antud, kuna originaalidega identsete leidmisest loobusin juba eos.
1) Alustasin Haapsalu Autoeksperti poest, tulemus järgmine: Võime selliste andmetega amordid leida, kuid me ei tea milliste otstega need tulevad. Seega täiesti mõttetu - ei hakka ju ehku peale tellima, et äkki otsad joppavad!
2)Fakto Auto Lasnamäe saatis mu pikale kirjale väga lühikese kirja vastu: luugiamorte leiad www.inex.ee
3)www.inex.ee kohapeal ei olnud selliseid, 2 nädala pärast uue kaubaga äkki tuleb.
4)Tallinnas üks Autoeksperti pood ja sealne müüja Raul leidis enam-vähem õiged, aga otsas polnud kuul-liigendiga polte vaid amordi stoika oma ots oli keermestatud, et ma sinna otsa saaks kruvida mingi mistahes oma kompunni või pajebenni. Seega kukkus variant ära.
5Üks vana amort näpuvahel kaasas sõitsin läbi Prantsusmaal meie lähedased linnad - Marmande ja Langon - kõik autopoed küsivad mis autole lähevad ja kuhu. Minu prantsuse keelega on see seletamine paras komöödia. Aga hästi loogiline on, et sellise custom hard-top'i  jaoks mudeli ja margi järgi kataloogist midagi otsida on samasugune ajaraiskamine nagu 10 hektarise langi pealt kadunud mobiiltelefoni otsida. Aga paljud üritasid.
See, et E.Leclerc Auto ei paku isegi tellimiel üldse luugiamorte, tundub väga imelik. Labane luugiamordi pärast mine esindusse. Sama loll oleks saata rehve või kojamehi otsima Nissani esindusse, naljamehed! Aga kuna mul palju variante jäänud ei olnud, siis veeretasimegi ennast sinna:
6)Nissani esindus Langonis võttis hard-topi pealt koodid ja lubas maili saata kui midagi leiab, aga 2 nädala jooksul pole maili tulnud. Ma tean väga hästi, et tegelikult neid keegi kusagilt otsima ei hakkanudki.
7)John Deere esindusest Bazases küsisin igaks juhuks, nad ütlesid, et nii väikseid neil ei ole. Samas ma ise olen küll näinud et 1070 ukseamort on tükimaad pisem. Juunad ei oska ilma kooditdeta lihtsalt oma riiulite vahel orienteeruda. Soovitati üht järgmist poodi:
8)Autovaruosade pood Langonist väljas, teel Bordeaux'i poole, küsis ka auto marki ja mudelit ja ei leidnud oma kataloogist midagi.  Ma võtsin kataloogi käest ja lappasin lõpust selle koha, kust saab otsida amorte algandmete järgi. Tegin õigele amordile pliiatsiga ringi ümber. Müüja ütles, et homseks saaks kätte. Aga ma ära ei tellinud, kuna pidasin veel üht liigset Langonis käiku liiga tülikaks :) Tegelikult on sinna vaid poole tunni sõit. Kui nüüd ikkagi muud varianti ei ole, siis pean kellelgi helistada laskma ja selle üleskirjutatud tootekoodi järgi laskma omale need ära tellida. Pagan, ma ei mäleta, mis tootja kataloog see oli, aga kindlasti leiab nii suurte etteantud vahemikega parameetrite puhul igast gaasiamortide kataloogist vajalikud amordid üles. Müüjad on lihtsalt natuke saamatud või ei viitsi asja ajada.
9) Lõpuks meenus mulle Tradilo Uuemõisas. Sealt ma ei ole seni veel tühjade kätega välja tulnud... või noh, alati öeldakse, et tule homme või ülehomme järgi. Igal juhul mitte 2 nädala pärast. Madis printis selle amordi pildi välja ja käis mu palvel seal kohapeal ära. Meie Pühapäevaklubi noorliige Rasmus Kõiv on seal nüüd müüja:) Ütles, et ülehomme saab amordid kätte. Hind oli umbes 300.- tk, andmed olid: pikkus 51,5cm, kokkusurutuna 31,5cm ja tugevus 425N - perfect match! Jään huviga ootama, Madis tuleb juba 3 päeva pärast mulle külla, aga kokku saame küll Barcelonas - see mul siin samas küljeall - vaid 5-6 tunni sõit.


2.aprill lisasin: Madise toodud Tradilo luugiamordid kaubamärgiga King klappisid ideaalselt.  Nagu juuresolevalt pildilt näha, on tugevus isegi väikse varuga. Uute amortide pikkus lahtisena on 3 cm pikem kui originaalidel ja tänu sellele on luuk nüüd avatuna umbes 5 cm kõrgemal kui vanasti. Enam ei löö pead ära nii tihti kui lahtise porte peal ukerdada.

Suusareis Püreneedesse

Pühapäeva - 7.märtsi - hommikul kokkulepitud väljasõidu  kellaajal 06:30 ei läinud auto käima, kuna raadio oli aku tühjaks imenud. Laadisime Välgu pealt aku ära ja väljasõit lükkus 06:40 peale. Navi näitas, et jõuame kohale 09:52, tegelikult jõudsime Candanchu suusakuurorti isegi paar minti varem ja leidsime kohe üles ka suusarendi Deportive Galindo. Seal läks kõva 40 minutit, et suusad kätte saada. Põhjuseks oli see, et meil polnud broneeringu kinnituse dokument välja prinditud ja siis tuli poes leida variant, kuidas see seal välja printida. Lõpuks võis mäepäev alata.

Olin luuranud head ilma internetisaitidelt 2 kuud, kuna koerailmaga pole mäel midagi teha. Alati oli olnud nii et päev, mis tõotab 4 päeva varem ilus tulla, muudetakse viimasel hetkel - üks päev enne väljasõitu - ikka pilviseks.  Seekord siis joppas ja kella 15-ni oligi ilm väga ilus. Oma kurvastuseks olin maha unustanud fotoka mälukaardi ja pidin videokaameraga piirduma. Kahju, et nad sama mälukaarti ei kasuta. Üks on CF, teine SD. Tegin videokaameraga mõned videod, aga üldiselt jama. Tanni, Tauno ja Iksiga ma väga palju koos ei kimanud, kuna nad olid teist päeva elus mäel ja kui minul kulub allasõitude peale 3x vähem aega kui liftil istudes, siis neil on suhe vastupidine. Üksi aga on suht igav lasta, üle ühe päeva ei viitsikski vist.  Ajaviiteks otsisin hüpekaid, aga ei leidnud.  Mujal suusamägedes olen alati ikka oma jaoks mõned head hüpekad leidnud, millest igal laskumisel hüppan. Aga Candanchus peab ikka väga hea fantaasia olema, et häid hüppekohti leida. Mõned leidsin, aga mitte head. Korra panin pimesi ühte hüppesse, aga maandumispaik ei jäänud mitte languse peale vaid järgmise künka tõusu peale. Peale 4-5 meetri pikkust õhulendu panin siis korralikult kobarasse.
Tõusin üles ja viga ei saanud õnneks. Teine asi, millega oma aega mäel veetsin, oli GPS - ma olen mõelnud kordi ja kordi, mis mu kiirus võiks olla. Omale tundub jube kiire, aga teised sõidavad ümberringi nagu aeg luubis. GPS seletas ära mis toimub - harilik "rootsi pensionär" stiilis slaalom näitas mul kiiruseks 40-50 km/h ja kui korra aaretammet proovisin teha, siis näitas 96 km/h.  Tunde järgi suudaks vist samal mäel 20 km/h sinna otsa veel panna, aga siis peaks muu rahva nõlvast eemal hoidma, kuna 100 kg ei ole väga lihtne 120 km tunnikiiruse pealt peatada. Kunagi oli sööstlaskumine olümpiakavas isegi. Seda tehti 2.50 m suuskadega mööda sirget nõlva alla ja mõõdeti maksimaalset lõppkiirust. Kes sai kõige suurema kiiruse, see sai ka kulla kaela. Minuarust nad sõitsid  üle 200 km/h.Nüüd paar päeva hiljem otsisin huvi pärast Albertville'i olümpiamängude tulemused sööstlaskumises. No Aare Tamme tulemus - 201 km/h - ei tohiks mulle probleeme valmistada nende varustusega :) Tabeli aeglaseima naise tulemuse - 182 km/h - võiks ka slaalomisuusaga ette proovida võtta kui mägi hea sile on ja rahvas jalus ei kakerdaks.
Ahsoo, see kukkumine mõjus ikka nii et järgmisel hommikul parema jala põlv hästi ei liikunud läbi valude ja alaselg keskelt täitsa paistes. Lisaks kaelalihas valutab. Minu vanuses peaks vist edaspidi  hüpekakohti siiski paremini valima.

   Kolmeste toolidega lift, millega enamasti mäkkesõiduks kasutasin, algas kõrguselt 1500 m ja vedas 2000 peale välja. Kiirus on 6 km/h. Kui laskumisel on kiiver peas ja prillid ees, siis üksi liftiga üles tiksudes võtan kiivri peast ja tukun mõnusa sooja päikse käes. Pelgelt nendest 7-8 minutistest sutsakatest piisab, et õhtuks nägu ära põletada. Õnneks seekord ohatist ei tulnud. Aga mis mägede kõrgustesse puutub, siis silm on õudsalt petlik kõrguste suhtes. Üritad küll suure kuuse, küll Tallinna teletorni või viiekorruselise majaga võrdlust luua ja ikka paned poolega mööda. Kui mulle tundus, et lifti lõpuni on 70-80 m vertikaali, siis tegelikult viis lift mind veel 200 m ülespoole. See oli hämmastav.

Kella 15-st keeras ilm ära ja siis sõitsime Taunoga pimesi. Nähtavus oli paarkümmend meetrit. Tauno ilgelt fännas seda, mina ei julgend isegi tema taga nii kiiresti sõita kui tema ees kimas. Ilmaolud meenutasid mannaputru - üleni valge ja paks. Tauno sõitis nii kiiresti, et ma pidin tal sõitma halva nähtavuse tõttu nii lähedal, et kui ta oleks hunnikusse pannud, siis mul poleks ka muud valikut enam jäänud kui samasse hunnikusse panna. Tema aga jättis sellise mulje, et tal on need rajad peas ja eks ma siis usaldasin teda. Tegelikult mulle see väga ei meeldinud.

Kuna meil oli 4 peale 3 walkie-talkiet, siis Tann oli ilma. Temaga kadus mäel side, teistega ikka sai lifti peal olles lobisetud läbi hispaaniakeelse möla. Ma olen ammu mõelnud, et peaks kanali 5.00 pealt ära muutma, äkki näiteks 5.01 oleks rahulikum, aga pole viitsinud teha. Ilge leiutamine erinevatel raadiotel, kuidas sub-channel ära muuta, kui manuali käepärast pole :)

Kell 17 suleti liftid ja kui all Tanniga kokku saime, selgus et tema rendisuusad on paar tundi tagasi pihta pandud. Rajal kõlas küll ka vene keelt, aga mina kahtlustaks hispaanlasi. Mul varastati ju 2009 suvel kalipso oma silme alt ära Atlandi ääres. Osad inimesed näivadki selle peal väljas olevat, et hoiavad silmad lahti ja kui keegi oma inventari piisavalt ei valva, siis nemad panevad seda tähele ja teevad üks-null. Dexteri õde ütleks selle peale motherfucking fuck!
Poisid fantaseerisid teel koju, et suusarentnikel on hea äri - rendivad suusad välja 20€ päev ja varastavad need ise ära teenides veel 200€. Kõva äriplaan tõesti. Aga kui ma mõtlema hakkan, siis 7-st korrast, mil ma Hispaanias olen käinud, on kolmel korral midagi ära varastatud. Tagant järgi tundub imelik, kuidas meil Kanaaridel kõik asjad alles jäid. Teine asi, mida siiani hästi ei usu - kuidas mu auto Barcelonas suvalises kohas majade vahele pargituna 2 nädalat vastu pidas kui 2009 jõulude ajal kodus käisin.

Aprillis on plaanis veel vähemalt üks suusareis samasse kohta.  Pürenee mäesuusabaasid on avatud aprilli lõpuni.

Panoramio fotod Google Earth'is

Täna hommikul avastasin mailboxist veikokkk soovituse foto geograafilise asukoha muutmiseks Panoramio keskkonnas. See on üks paljudest fotobaasi keskkondadest, mille layerit kasutab Google Earth. Ma olen siiani oma fotod Guugel Earth'i positsioneerinud piinliku täpsusega ja selle parandusettepaneku üle oli mul hea meel. Mõtlesin, et juu siis on mõni foto 10 meetrit valesse kohta täägitud ja tõttasin huviga vaatama, millest jutt käib. Aga kahjuks avastasin, et veikokkk oli asjast lihtsalt valesti aru saanud ja liiga hoogu sattunud. Nimelt, kui Panoramio lehel pilti positsioneerima hakkad, siis on seal selline palve:

"Please, place the photo where the camera was, not over the subject of the photo".

Asja mõte on püüelda sellise tulemuseni, et kui maakaardi peal valida suvaline koht, siis näeb seda, milline vaade sulle sellest punktist avaneb, mitte aga foto sellest kohast endast. Aga veikokkk oli mul soovitanud Haapsalu Kalakombinaadi kai foto täägida foto võtteplatsilt kai peale ringi.
Seda soovinuksin ka värskele Panoramio kasutajale veikokkk edasi öelda, aga kahjuks puudus võimalus kasutajanime järgi kontakteeruda.

Lisaks sain täna Ühispangast kirja, milles teatati, et minu laenulepingule määrati uus 6 kuu euribor ning laenu baasintress on tänasest 1,559% aastas. Aga mul pole aimugi, on see hea või halb uudis - kas niigi madalal istunud euribor on veel langenud või nats ülespoole tagasi tõusnud. Aga mõnus on küll, et 2007a 8000 kroonini küündinud kodulaenu kuumakse on 4000-5000 krooni kanti kokku kuivanud.

Airbus 380 kereosad peatuvad Langonis

Olin küll Discovery channelist mitmeid kordi näinud, et Airbus'i osad valmivad erinevates euroopa riikides ja osad ka Prantsusmaal, aga et olen elanud üle aasta ühest Airbus 380 logistikabaasist 30km kaugusel, polnud mul tänaseni aimugi. Loe fakte Airbus 380 kohta Wikipediast. See on lennuk, millel on 50% enam põrandapinda kui lähimal konkurendil - Bowing 747-400-l, mis tagab economy-class konfiguratsiooniga 853 istekohta ja mis sisaldab näiteks 550km elektrijuhtmeid ja võib läbida peatumata 15 tuhat km kiirusega, mis on vaid 15% aeglasem helikiirusest ehk 900km/h.
  Täna otsisin autole tagaluugi amorte ja seoses sellega kruiisisime natuke mööda Langoni äärelinna, kuhu muidu ei satu. Pealtnäha harilik väike tööstushoone - plekist kuubik suurte ustega - krundi pindala võibolla silma järgi hektari suurune, 2 angaari kokku maksimaalselt 1000 ruutu - selgus et just tegu oli Airbus 380 vahelaoga. Võttis tummaks - olukord ja ümbrus olid umbes sellised, nagu sõidaks Haapsalus Pargi tänava ladude vahele ja leiaks eest mitte AGA esinduse vaid parkla Airbus'i osadega koormatud veoautodega. Vaatamata sellele, et oli tööaeg ja osad garaažiuksed olid lahti, ei olnud erilist askeldamist näha.
Langoni vahelattu jõuavad lennuki detailid Hispaaniast, Saksamaalt, Inglismaalt ja Põhja-Prantsusmaalt laevatatuna ookeanist mööda Garonne jõge. Edasi lõppsihtkohta - Toulouse'i - liiguvad osad mööda kiirteed rekkadele laadituna. Prantsusmaal on kokku 3 Airbussi tehast -  Nanteses ning St-Nazaires käib osade valmistamine ja need transporditakse Toulouse'i, kus pannakse lego viimaks osadest kokku. Sealt edasi liigub lennuk omal tiival edasi Saksamaale värvitöödele. Lennuki 0.31 hektarise välispinna värvimiseks kulub 3600 liitrit värvi - see on umbes sama palju kui üks Gaz53 virtsapüti täis :)

   Prantsusmaal ringi liikudes ja selliseid asju kõrvalt nähes, taban ennast järjest sagedamini mõistmast ja aru andmast, miks Eesti on Eesti - arenenud euroopas loob inimtöötund lisaväärtust sadu eurosid tunnis, mitte nagu mina müün siin oma odavat teenust 30 euroga tund ja paljud eesti firmad ei saa 30 eurostki mitte unistada. Kurb, aga tõsi - just see on üks tõsisemaid pähkleid Eestile. Mida teha selleks, et kübekenegi suurtööstust eesti leiva- ja piimakombinaatide, automüügisalongide, remonditöökodade, kaubanduskeskuste kõrvale kanda kinnitaks. Mure ongi selles, et meie töökohad Eestis ei loo lisaväärtust vaid pakuvad lihtsalt vastastikkust teenust. Tõsi, metsanduses luuakse lisaväärtust, aga miks eesti metsandus niimoodi vireleb? Ma ei räägi masust - ka enne masu ei olnud eesti saekaatrid võrreldavad siinsetega.
Lisaks müüme ümarmaterjali endiselt läände, aga see on lubamatu - puit tuleks enne eksportimist võimalikult palju väärtustada. Tooksin heaks näiteks kodulinnas Haapsalus tegutseva Tene Kaubanduse puitmajad, mida müüakse Hispaanias suure hooga. Võibolla satun isegi Valenciasse Tene Kaubanduse müügiesindust külastama märtsi lõpus plaanitud Vahemerepuhkuse raames.

    Kirjeldaks lõpuks üht kohaliku "väikse" saekaatri ärimudelit, millele me oma odavat teenust pakume:
Esiteks näeb see välja nagu aastast 1980. Aga kui süvenema hakkasin selgus, et 30 töölisest töötab saeliinil 4 meest, kellest puudutab käega lauda 2. Kaks vahivad monitore, üks on saeketaste teritaja, 1 mehaanik. Saekaatril on 4 John Deere erineva suurusega harvesteri, 4 kokkuvedajat ja 4 väljavedajat - igal masinal on 1 juht. Kontoris istuvad sekretär, raamatupidaja ja 3 meest. Siin seal veel kahveltõstuki juht ja pudi-padi. Nagu muuseas on kõrvalhoones 4-6 inimest ametis euroaluste liiniga ning nad toodavad 4000 euroalust päevas! See on kompott, mida Eestis ei kohta - lust vaadata kuidas asjad käivad. Ja nii on nad käinud aastakümneid. See saeliin ei ole tegelikult nii vana kui ma arvasin - tegemist on Taani toodanguga ja pärineb aastast 2001. Kogu saekaatri krundi pindala on ca 2 hektarit. Müügikäive 10 miljonit eurot aastas. Ligikaudselt teeb see ühe inimtöötunni tootlikkuseks 166 eur. Julgen arvata, et Airbus'i "plekineetimise" tund võib olla sellest kuni 2x kallimgi - on ikka kuradi kapitalistid :)