Sillaehituse OÜ

Juuni esimeses pooles saime Arengosse lähedale ühe langi, kus on tihused puud ja pindala on kümneid hektareid. Vaatamata sellele, et langile on igal hommikul tund kakskümmend sõitu, võtsime langi vastu, kuna esiteks on tegu meie väga tähtsa kliendi väga tähtsa kliendi eriti tähtsa kliendi metsaga ning teiseks on langil ilus tihune puu ja töö on mõnus. Võib ka kasutada sõna tulus, kuna üks saemees laseb tunniga tsirka 8 tonni palki ja arvele võib kirjutada ligi 6 EUR tonni eest. Tööd on sellel langil julgelt 500 töötundi.
Kliendil on langiga kiire, kuna ürask teeb oma vallutusretke. Kuna eesti harvesterimehed olid traktoristidele kohaselt jaanipäeva ajaks eesti viina võtma olid sõitnud, tegime siis meie saemeestega algust. Lank on tormi poolt kõvasti räsitud (juba poolteist aastat tagasi!) ja kuna torm oli siiani koristamata, on üraskid kolooniatena saanud ilusti paljuneda ja nüüd värvivad mõnuga uusi ja uusi männilatvu pruuniks. Lausa igal päeval on võimalik leida uusi kuivamisele määratud puid.

------------
edit 30.okt.2010:
Üritasime mis me üritasime üraski poolt puutumata puid püsti jätta, aga Aarman Puit tõmbas need 600 püstijäänud tihu ikka paar kuud hiljem maha.

Meie loodetud 8 tonnise tunnitoodangu asemele kujunes lõpuks 6 tonni. Seegi pole paha.
-----------.
Hetkel mul langipilte ei ole, aga tegin mõned pildid sellest, kuidas käib metsas üks silla ehitamine:

Natuke metsajuttu muuhulgas

Kuna mõned inimesed käivad siin, et leida metsajuttu, siis ei tohi ma ka seda teemat unarusse jätta.
Vahepeal on asjade käik jõudnud nii kaugele, et meie kandis hakkab tormimetsade koristusele ring peale saama. Okei, midagi veel on teha, aga kuna meie väike töökas saemeeste brigaad lõikab päevas 500-1000 tihu mände  juure küljest lahti, siis märtsis ja aprillis olime juba mõned päevad vahepeal ilma tööta.
See sundis mind elu üle järele mõtlema - kas tiksuda siin edasi, laieneda lõunasse Mont-de-Marsani poole või koju surfisuve nautima sõita. Puhta emotsiooni pealt paneks ma ammu juba pillid kotti - oldud juba küll - aga kaine mõistus sunnib jätkama.
Kuna siin edasi tiksuda paari saemehega ei ole ka eriti tasuv, siis tekkiski mõte lõuna poolt tööd juurde otsida ja paar meest seal tööle rakendada.
Käisin korra Mont-de-Marsanis ära ja saigi uued kokkulepped tehtud 3 firmaga. Need kõik - eestlased, sakslased, austerlased - lõiakvad seal BioLandes'le tormimurdu, kusjuures sortimendi valik on äärmiselt spetsiifiline - materjal tuleb harvesteridel koondada selle järgi, kui suur osa palgist on koorega ja kui suur osa on ilma kooreta. Kuna ürask on täiega tormimurrust üle käinud, siis enamasti on kõikidel puudel koor lahti juba eelmise aasta juuli kuust alates. Aga kui harvester laseb kaldus puid, siis neil on jälle koor veel kinni. Miks ma sellest männikoorest nüüd rääkima jäin? Aga selleks, et BioLandes pressib männikoorest mingit essentsi välja, mida kasutatakse parfüümide tootmisel. Nende tuntuim klient siinjuures on nii mõnelegi tuntud suur ja uhke prantsuse parfüümitootja Chanel. Biolandes on järjekordne näide firmast ja kontseptsioonist, mida Eestis on raske kui mitte võimatu kohata. Eestis ju tehakse puidust prussi ja lauda :) Okei, ka BioLandes'i kooritud palgid jõuavad lõpuks kõrvalproduktina samuti kütteks ja paberitööstusse, kuid see annab neile vaid väikse osa käibest.
Olgu mainitud, et BioLandes on 1980.-l aastal loodud perefirma, mille aastane käive oli 2007. aastal 60 miljonit eurot. Nüüdseks on neil tööstus lisaks Prantsusmaale veel Hispaanias, Marokkos, Bulgaarias, Türgis ning ka Indias ja Madagaskaril. Sellise käibe tegemiseks on palgalehel VAID 300 töölist. Jätkates rubriiki "Miks Eesti on kartulivabariik" võite välja otsida 300 töölisega eesti firmade käibed siia kõrvale ning võrrelda seda BioLandes'ega. Ausaltöeldes siin midagi võrrelda ei ole.Samas olen ma muidugi Ansipi ja Ligi tegudega rohkem kui rahul ja meie olukord on selline nagu ta on ikka pigem seetõttu, et Eesti on liiga noor, et rohkemat tahta.

Igal juhul meil on nüüd jälle tööd, ning meie saemehed võivad nüüd huumoriga öelda, et nad on osalenud Chanel'i parfüümide tootmises.

Tormimurd päris otsa veel saama ei hakka - tundub, et selle aasta saame küll veel siin sisustatud. Sõites oma uute lankide piirkonans Labriti ümbruses ringi, siis pakuks et veerand või koguni kolmandik on veel koristamata. Muidugi puud hakkavad järjest peenemaks jääma nagu fotolt paistab. Sellisel langil lõikab harvester vaid 10 tihu tunnis ja saemees laseb kände lahti umbes 15 tihumeetrit tunnis. Korraliku puu korral on need mõlemad arvud võimalik kolmega korrutada. 





 Veel üks pilt sellest kuidas hunnik rauda metsaall seisab kuna kolmandal rauahunnikul ei ole üht varuosa juba nädal aega. Selline seisev kolmik tähendab omanikule 100 euri ühiku kohta tunnis teenimata jäänud käivet. Lihtne aritmeetika näitab, et kui harvesteril läheb turbo õhtale ja sellepärast peavad seisma veel kaks kokkuvedajat, siis jääb teenimata
nädalas tsirka 15 000 eurot. Seda on umbes sama palju kui 4 saemehega kuu ajaga. Ja see sama fakt on mind pannud mõtlema, et tuleb ka omal vaikselt raua poole hakata vaatama kuigi seni olen seda mõtet kergelt vältinud millegipärast.

Natukene ka ilmast - viimased päevad on Lõuna-Prantsusmaad tabanud kõrgrõhkkonna hari, millega seoses on meil juba lõunaks väljas 30 kraadi sooja. Pühapäeval käisime Mimizan'is ookeani ääres suvitamas kogu kambaga. Vesi oli küll üsna karastav veel, aga ookeaniga on selleks aastaks algus tehtud. Ma olen küll mere äärest pärit, aga alati kui ookeani randa satun, siis hakkab süda sees tantsima - see tunne on kuidagi nii võimas - isegi ilma tuuleta loksuvad kaldale sellised lained, mida näiteks Rohukülas kohtab vaid tormiste ilmadega. 

Lõpetuseks olgu öeldud, et Välgu uus käigukast koos difriga on külge monteeritud ning näib, et tegemist on märksa kiirema ülekandega. Enne oli 100 km/h 3000 pööret minutis, nüüd vaid 2500. Kui eelmise remondi käigus purunes ühe komplekti ristpea otsik, siis seekord jäi komplekti 10 mm padrun lihtsalt teadmata kadunuks. Võibolla kukkus käigukasti :)

Langimasu. Või ei ole kah tegelt.

Umbes nädal aega tagasi ühel hommikul teatas Sebastien, et üks lank, kus me lõikasime 748 ruumi palki, oli täiega sitalt lõigatud ja Hispaanlased olid 3 rekkakoormat paberisse saatnud. Merde! Nõutud pikkuse - 240 cm - asemel oli kõvasti sees 235 cm palki.
Loomulikult mitte 50% kogumahust nagu mõni võib arvata kui sellist lauset loeb.
Sõna "kõvasti" kasutatakse juba 5% praagi korral!

Ja nüüd nii Alain kui ka Christian Murlaan (saekaatri firma omanik) on meie peale maruvihased ja ei luband meile enam totaalilanke anda. (Totaaliks nimetame neid lanke, kus tuleb kogu puu ära laasida ja järgata, peenike ladvapaber koondada). Et las iga kingsepp jääb oma liistude juurde mis tähendab et meie mehed peavad harvesteri eest juuri lahti laskma, jämedaid oksi laasima ja vahest mõne suurema souche otsast ära järkama.
souche - pr.k känd, kasutatakse sama koha peal kus eestis sõna vineeripakk - eriti kvaliteetne oksavaba esimene palk.
Meie juurevanad ongi nüüd nädal aega ainult juuri lasknud, Sebastien vahest laseb minul ÜKSI mõnes kohas totaali lõigata. Sest ta on aru saanud, et ma olen tegelikult Erikust parem. Erik on see, keda ta meile umbes kogu eelmise aasta I poolaasta eeskujuks tõi - kohalik saemees, kes murlaani saekaatrile teenust pakub.

Aga kuidas selline viga tekib, et kümneid palke vales mõõdus oli küsite kindlasti endamisi. Seletus on väga lihtne - eesti saemees pole jämedat puud mujal näinud kui raudteejaama pargis. Meil on aga mõnel langil kõik puud nii jämedad. Seoses sellega on vaja mõõta ja järgata ülitäpselt, mööda ristlõiget, et palk ükskõik kust mõõtes +/- 2cm oleks.

Siinkohal meenuvad Riigiriksi mullusuvised palgid, mis olid alguses puha ühelt poolt 10 cm lühemad kui teiselt poolt. Lihtsalt saage ei osata risti puud panna, silma ei ole. Õnneks Riigiriksiga saime mõõdud korda kui näitasin mõned korrad, et su palk on ühest küljest mõõtes 10 cm lühem kui teisest küljest. Võttis käsile, sai asja. Muidugi, Sebastien tookord küsis umbes korra nädalas "When the old man go home?". Lihtsalt ei vaadata hästi selle peale kui metsas aega parajaks tehakse, plära ja tubakat rohkem kui tööd.

Aga mitte Riigiriksist ei tahtnud ma rääkida. Seekord on minu prime suspect Tom, kes oli Tanni sõnul on eestis varem ka metsa teinud. Tegelikult saime kohe kõik aru, et saemeest temas ei ole. Ja kui mees peale esimest kuud endiselt ketti teritada ei oska, siis ilsmelt pole see töö tema jaoks. Poisid ise ka maruvihased, tahtsid et ma Tommi ära saadaks. Aga hiljaks jäin, nüüd sööme seda suppi üheskoos.

Murlaan kaotas Hispaanias oma palgile turu tänu meie praagile, nüüd kui totaali lõikan, on mul on uus mõõt - üle 30 cm koorealuse diameetriga palgid peavad ükskõik kust mõõtes mahtuma vahemikku 252 cm..255 cm. Minujaoks pole probleem, kuna ma lõikan +/- 1 cm harilikult.

Aga ilmselt Tomm ja ma ei ütle et ainult tema ei teadnud et see täpsus nii oluline on. Palgi mõõdud võivad valeks minna järgmisi vigu tehes:

1)Mõõdetakse nii et lint ei jookse puuga paralleelselt vaid 20-30 cm nihkesse. Aga see teeb pikkuse veaks juba kindlasti ca 1cm. Lahendage täisnurkne kolmnurk kaatetitega 20 cm, 250 cm, saate teada, palju selline viga palgipikkusele mõjub.

2)Oksad jäävad keset linti lindi ja puu vahele ja ei viitsita ära võtta.

3)Mõõdulint Spencer oli näiteks poest ostes 2cm vale. Lisaks peab alati veenduma, et peale parandust lint ei valetaks. Tegelikult venib see traadist väänatud pöörlev otsakonksu kinnitus ka julgelt 1 cm. Ostke parem Husqvarna mõõdulint omale. Või siis ainult see ots, neid saab eraldi ka osta, see ots on parem.

4)Vaadatakse küll kus on õige koht, aga ei saeta selle koha pealt. Selleks tuleks ketiga märkida, üle mõõta ja siis alles parandust arvesse võttes järgata.

5)Otsakonks pannakse 1-2 cm kohe alguses valesti kui palgiotsale ligi ei pääse ja järkamisel ei arvestata (ei osata arvestada) seda viga tagasi. Lõigatakse ikka lindi näidu järgi.

6)jämedat palki mitte puuga ristlõikes järgata vaid nurga all, tekib jube viga. See viga tuleb kahel põhjusel - kas saed ise viltu või ei oska ketti teritada ja kett veab viltu. Või ei osata saage ümber felling dog telje liigutada vaid saetakse nagu noaga leiba - saag liigub allapoole olles pidevalt paralleelselt maaga.
Lahendage trapets, mille üks paralleelsetest külgedest on 250 cm, lühemad küljed on ca 1m ja kumbki lõige läheb nihu 5 kraadi. Pakun et 7.-nda klassi ülesanne. Andke mulle ka teada, mis te veaks saite.

Oi, ma ise ka ei teadnud, et nii palju asju peab jälgima :) Peale vaadates on näha, et need vead võivad esineda kõik ka ühe palgi lõike puhul. Üldiselt mõned vead võivad maha taanduda tõenäosuse alusel, aga võtame halvima variandi, mille puhul kõik vead on kallutatud sinnapoole, et palk tuleb loodetust lühem ja näeme, et 10cm viga pole hooletu mõõtmise ja järkamise korral mingi probleem tulema.
Ja nüüd kui rekka koormas on aktsepteeritav 3-4 praakmõõdus palki, siis saate aru küll, miks murlaani saekaater enam SELLESSE hispaania saekaatrisse palki müüa ei saa.

Üks asi, millest ma kindlasti tahan kurbusega rääkida...
See viga mis meil juhtus, on vähese kontrolli tõttu algajatel saemeestel kerge sisse tulema. Mina tunnistasin oma viga, et ei kontrollinud oma töölisi piisavalt.
Tahaks öelda küll, et kontrollisin, aga tulemustele ei saa vastu vaielda.
Hetkegi ma ei mõtle sellele, et murlaan valetab ja tahab meile rahaliselt "ära teha". (Selle langi eest kirjutaksin arvele 3k eur kui seda jama poleks esinenud).
Jutuga tahtsin jõuda sinnamaale, et paljud Eesti firmad löödi nii Rootsist kui ka siit minema halva kvaliteedi tõttu. Aga need "üllad" ärimehed tulevad kõrvad lontis koju ja teatavad et neid nu**itakse ja rahasid ei maksta välja. Tegelikult on see turumajanduses täiesti normaalne, et teenuse kvaliteedil on oma nõuded ja kes need nõuded täidab, neist valitakse sobivam variant välja. Ja kui teenuse kvaliteeti ikka üldse ei ole, siis ei saa ka raha välja maksta. Võimalik, et pean selle langi tegemise eest veel peale maksma või järgmise 500+ tihumeetrise langi küsima tasuta tegemiseks, et näidata, et mul on nüüd mehed, kes oskavad palki mõõta. Selline ongi äri, midagi pole teha.


Korralik õppetund, aga rahaliselt saan hakkama. Mul on portfellis päris korralik koolituspagas:
1)Koolitus 2008 oktoobis Saksamaal teemal "ära võta tööd ilma lepinguta ette või tee seda siis kui 100% usaldad teist poolt", koolituse hind 30 tuhat EUR
2)Eesti haigekassa korraldas mulle 2005 a koolituse teemal "töölise haigekassa hakkab kehtima 2 nädalat peale esimest sotsmaksu laekumist", koolituse hind 100 tuhat EEK
3)Erinevad koolitused teemadel "Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha", koolituste koguhind 0,5 milj. EEK