Sillaehituse OÜ

Juuni esimeses pooles saime Arengosse lähedale ühe langi, kus on tihused puud ja pindala on kümneid hektareid. Vaatamata sellele, et langile on igal hommikul tund kakskümmend sõitu, võtsime langi vastu, kuna esiteks on tegu meie väga tähtsa kliendi väga tähtsa kliendi eriti tähtsa kliendi metsaga ning teiseks on langil ilus tihune puu ja töö on mõnus. Võib ka kasutada sõna tulus, kuna üks saemees laseb tunniga tsirka 8 tonni palki ja arvele võib kirjutada ligi 6 EUR tonni eest. Tööd on sellel langil julgelt 500 töötundi.
Kliendil on langiga kiire, kuna ürask teeb oma vallutusretke. Kuna eesti harvesterimehed olid traktoristidele kohaselt jaanipäeva ajaks eesti viina võtma olid sõitnud, tegime siis meie saemeestega algust. Lank on tormi poolt kõvasti räsitud (juba poolteist aastat tagasi!) ja kuna torm oli siiani koristamata, on üraskid kolooniatena saanud ilusti paljuneda ja nüüd värvivad mõnuga uusi ja uusi männilatvu pruuniks. Lausa igal päeval on võimalik leida uusi kuivamisele määratud puid.

------------
edit 30.okt.2010:
Üritasime mis me üritasime üraski poolt puutumata puid püsti jätta, aga Aarman Puit tõmbas need 600 püstijäänud tihu ikka paar kuud hiljem maha.

Meie loodetud 8 tonnise tunnitoodangu asemele kujunes lõpuks 6 tonni. Seegi pole paha.
-----------.
Hetkel mul langipilte ei ole, aga tegin mõned pildid sellest, kuidas käib metsas üks silla ehitamine:

MSN versus Skype

Olen ennast tabanud mitmeid kordi mõtlemast, milleks mulle MSN kui võiks kasutada ainult Skype'i.
Põhjus on lihtne - on palju inimesi, kes arvavad, et klaviatuur või kuvar on arvuti ja see laua all sahisev kast on lihtsalt mingi kompressor. Sellised inimesed ei oska lihtsalt omale ise tarkvara sh Skype'i installida. Aga kuna MSN on ammusest ajast Windowsi komponent, siis seda oskavad mõned kompressorite omanikud juba isegi iseseisvalt seda installida ja kasutada. Sisuliselt on MSN lihtsalt üks debiilne harjumus. Ja kuna selle seltskonnaga on vahest vaja jutustada, siis olen ka ise sunnitud MSN-s istuma.

Millised on siis Skype eelised või milleks selline jutt?

1) Skypega saab rääkida (voice chat) harilikult siis kui tahad, samas kui MSN-ga saad rääkida siis kui sinul ja sinu partneril trehvab olema ideaalselt kokku klappivad MSN versioonid ning veel sada nüanssi. Ühesõnaga, et MSN-st MSN-i "helistada", pead olema kergelt itimees. Kvaliteet ei ole üldjuhul Skype'ga võrreldav.

2)Skype'ga helistad nii teisele Skype'le, kui igale poole mujale telefoninumbritele, olgu selleks kasvõi +33689929285 Odavalt seejuures.

3)Skypest leiad kohaliku otsingu abil teise kasutaja 10 sekundiga, eeldusel et see inimene oma nime ei varja. Paljudel inimestel on kiiks nimetada ennast mitte Mari Kask vaid näiteks sexymiizu86 - sellisel haiglasel paranoilisel juhul on leidmine muidugi võimatu. MSN-s ei ole võimalik nimepidi kedagi leida. Võibolla teoreetiliselt weebikeskkonnas isegi on, aga reaalselt mugavat võimalust ei ole.

4)Skype ei näita lollakaid reklaame nagu MSN

5)Skype'i saab vajadusel teha ka sissehelistamise numbri, millega kaasneb võimalus sulle Skype'sse helistada mistahes teise telefoni pealt üle maailma. See number võib olla mistahes riigi suunakoodiga, et sellest konkreetsest riigist oleks odav sisse helistada.

6)Skype on eesti toode.

7)Skype ei levita nii palju viirusi, MSN levitab.

jne jne

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et mina hakkan ennast vaikselt MSN-st võõrutama ja kes tahab minuga rääkida, see leiab mind edaspidi Skypest.

Skype leiad aadressilt: www.skype.com ja usu mind - inimesel kes lugeda oskab, võtab paigaldamine ja kasutaja loomine umbes 1-2 minutit.

BioLandes, Florian ja Bambus

Kirjutasin eelmises sissekandes lõigukese sellest, kuidas Prantsuse perefirma BioLandes Technologies männikoort kasutab. Käisin Florianiga täna üht koormat Le Sen külas asuvasse tehase lattu viimas, et mõned fotod blogi jaoks teha. Google Maa abil on võimalik koorimistehase suurusest ettekujutus saada.
Lisaks tegin ühe panoraami seni kuni Florian koormat maha laadis. Florian on mu uus sõber Austriast, kellel on siin päris palju rauda tööle rakendatud. eelmises sissekandes mainitud masinad ja fotol olevad kokkuvedajad on ka tema omad.  Hetkel napib tal kõikide masinate peale tööjõudu ja sellega seoses näeb tema päev välja selline, et mõned tunnid lõikab harvesteriga murdu. Tema isa veab kohe materjali langiäärde kokku. Muide siin on üks eriline nüanss - neil on lisaks kahele TimberJacki kokkuvedajale ja ka 2 Scania väljavedajat. Kokkuvedajad ei vii nagu harilikult materjali langiäärde laoplatsile vaid tõstavad otse väljavedajale koormasse. See säästab üheltpoolt küll töötunde (jääb ära laoplatsilt väljavedaja koormasse ladumine), kuid samas väljavedaja seisab enamus aja tööta ja ei teeni raha. seda võib lubada omale siis kui ei pea soolaseid liisingumakseid pangale maksma. Need on ju tegelikult masinad, mida kulutavad töötunnid, mitte aastad. Seega ongi Floriani üks väljaveoauto ostetud peale Rootsi tormimurdu 2005, kuid odomeeter näitab hetkel vaid 290 tuhat km, mida on väljaveoauto jaoks ääretult vähe. Florian ise ütles, et kui ausat hinda ei maksta, siis tema masinad parem seisavad kui et töötavad poolmuidu. See on üpris filosoofilist laadi küsimus kui natuke süveneda. Ühesõnaga tema autod ringi ei rassi vaid hetkel veavad vaid oma lõigatud materjali 10 km kaugusele.

See on nüüd näide sellest, mis see männipuit siin kaalub.
5 pakki on rekka peal - ca 40 tihu -  ja puidu nettokaaluks tuli 41 400 kg - tonn per tihu - võta või jäta. Allpool on üks panoraamfoto, mille pealt on see kaalutud koorem  näha, mille kohta kaal need tsekid väljastas.Vasakpoolne tsekk on auto ja parempoolne haagise kohta.

Ma muide olen vaikselt hakkanud maad kuulama, kes müüb mõistliku hinnaga John Deere'i 1110 vedajat  ja 1070  harvesteri. Aga see on vaid selline kauge perspektiiv, et mitte öelda viisaastaku plaan.  Seda kuuldes pakkus Florian kohe oma väiksemat Timberjacki forwarderit mulle hinnaga 80 tuhat. Masinal on 8500 töötundi ning uus mootor, millel vaid 500 töötundi. Paneb lausa mõtlema.

Kuna ei taha eraldi selle jaoks uut sissekannet teha, siis panen siia veel paar fotot. Esimene on sellest, et murelid on vaikselt valmis saamas. Päris head, kirsile iseloomulikku hapu maitset ei ole. Ainult, et meil on üks väike ahvipoiss, kes kirsipuu otsas ronib ja pooltoorelt marju maiustab :)

Prantsusmaa ei ole just tuntud bambusemetsade poolest, aga siin-seal on võimalik leida mõnekümne kuni mõnesaja meetrise läbimõõduga bambuse tukakesi. Kuna need tukakesed on harilikult maamajade läheduses, siis võib arvata, et need puud on esialgu maja juures ilutaimena kasvatatud, kuid seejärel potist plehku pannud. Kuna siin tundub olevat bambuse nii nagu ka palmi areaali põhjapiir, siis nad siin küll eriti võimsad ei ole - suurim diameeter mis mina nägin, jäi alla 10 cm. Selle koha peal, kus antud foto on tehtud, küündisid puuladvad  umbes 10-12 meetri kõrguseni. Kuna nad kasvasid elektriliini läheduses, siis olid liinihooldajad 6 meetri kõrguselt seda bambusehekki natuke liinipoolsest servast püganud. Muide, puit on bambusel jube kõva - ma arvan, et midagi tammele lähedast.

Vietnamis ja Koreas pidi bambus aga kasvama kuni 85 m kõrguseks.
Siis on tegu juba väga tõsiselt võetava ehitus- ja käsitöömaterjaliga. Kui natuke mõtleks, leiaks ka siinsele 10cm diameetriga bambusetorudele kasutust igasugu vidinate ja aiamööbli valmistamisel.

See on nüüd esimene looduslik toode, mis mulle pähe torkas, mida bambusest võiks teha.  Lisaks tegin omale kaarditopsi - 40cm pambusetops umbes nagu see pliiatsitopski, aga seal ma hoian rulli keeratuna suuri maa- ja metsakaarte. Fotot hetkel käepärast ei ole.

Veebiavarustes ringi surfates adusin, et bambusmööbel on päris eksklusiivne ja hakkasin endale ka tahtma. Vaadake ise:

http://www.livingbamboo.com/