Hetkeline kaalutaolek

On võimalike suurte muudatuste aeg, break-point. Prantsusmaal on äri kokku kuivamas ja samal ajal kui on Rootsi kohal auramas ahavtlustepilv.  Korralikku tormi pole ka ammu olnud, aga ega torm taeva jää!  Täpsemalt öeldes on Prantsusmaal kehvad ajad, kuna sajad tuhanded hektarid metsa ootavad siiani istutamist, aga raha ei ole. Raha 2009a tormimurrualade ümberistutamiseks on täpselt nii palju, kui prantsuse sonidega ätid peale palombière hooaega istutada jõuavad.(palombière on igaaastase oktoobrikuise tuvipüügaga seotud teadusharu Aquitaine maakonnas)

Siin on see koht, kus tuleb "Likeda" -->

(muide, kas sa oled juba minu palombière fotosid näinud?) Aga jätkuks eelnenud jutule - teedel pole näha aisamatki poolanumbriga autot, mis viitaks välistööjõu kasutamisele. Ainsate võõrleeginäridena kohtab siin eestlaste kõrval 200km kauguselt tulnud baske, millele viitavad hispaania autonumbrid. Olukord on tõesti niru, Prantsusmaad on tabanud kärbetelaine, mis vajutab ka metsas kõvasti pidurit. Sadadest eesti metsamasinatest on siia jäänud vaid kümme või paarkümmend. Pooled nendest seisavad.
Meie saatus selgub niipea, kui saame teada, kas saan oma soovitud hinna või mitte. Olgugi et ma kõigest hingest sooviks siin elada ja tööd teha, on kõigel piir. Võib kõlada liialt pragmaatiliselt, aga kui ma ei saa maksta heale saemehele 10 euri tunnis kätte, on see märk liialt madalatest hindadest. Tulime septembri lõpus siia suurt puud raiuma, ent lõikame praegu harilikku eestitüüpi peenikest lehtmetsa jämeda puu hinnaga 6 euri riidaruumi eest. Normaalne hind sellise töö eest kus tippsaemees suudab toota 30 ruumi päevas, oleks 10 euri riidaruumi eest. Prantslane ise on ammu sae sisse konserveerinud ja istub kodus abirahade peal, keegi ei käivita saagi alla 30 euri tunnis.
Siinsed kehvad hinnad on ikkagi endiselt eesti hindadest peajagu üle, aga õnneks ei ole Eesti ja Prantsusmaa ainsad kohad, kus mets kasvab. Võtsin mõned kõned Rootsi ja seal oleks meile tegemist nii istutamises kui noorendike hoolduses, võimalik et saaks ka lehtpuu lageraiet. Aga mis täpsemalt saab, see selgub juba käesoleval kuul. Kui olukord ei parane, siis tuleb 2012 rootsiaasta.

Paar fotot ka lõpuks:

 Mõista, mõista mis see on.

  

Selliseid riitasid on Landes puupüsti täis.  

Kitesurf vs. windsurf

Nagu eelmine veinisoovitus reetis, veetsime jälle poolteist kuud oma ilusast keskeast Prantsusmaal. Sellesse ajavahemikku sättisime töiste asjade kõrvale (natuke ettepoole) ka kaks surfireisi 5 tunni kaugusele Vahemereäärde.  Kui aprilli algul oli Eestis merejää kohe-kohe sulamas ja esimesed eesti surfihullud jäätükkide vahel Ristnas slaalomit käisid sõitmas, siis Vahemere ja Atlandi temperatuur 44 laiuskraadil oli juba 16°C.
Talvelgi ei kuku vahemeres veetemperatuur mingi nipiga alla 10 kraadi. Sellepärast ma tahakski sinna oma teist kodu :) See kodu võiks asuda näiteks Languedoc-Roussillon department'is Leucate Port nimelises sadamalinnakeses. Põhjuseid on päris mitu ja kõik nad on seotud ilmastikuoludega, kui hea veinivalik ja odavad hinnad välja jätta. Leucate on tuuliste ilmadega täielik surfiparadiis - pole harv juhus kui viiest mööduvast autost neljal on lauad katusel (see üks ilma surfilaudadeta oli ilmselt lohetaja ja lohet ei transpordita auto katusel vaid seljakoti suuruses pambus). Surfispot'e on 10km lõigu peale rohkem kui terves Eestis kokku. Surfituul puhub vabalt valitud päeval tõenäosusega 35-50%. Kes tahab flat'i, leiab võimalusi 10km läbimõõduga lahesopi erinevaid spotte läbi kammides omale sobiva, kes tahab laineid, leiab neid kirde ja edela vaheliste tuultega avamere lõputult pikkadest  liivarandadest - Ristna sarnast lainet võid nautida mitte 100m laiusel alal vaid kui tahad, siis kilomeetreid.
Last but not least - Leucates on olemas LIDL toidupood odava energiajoogiga, hahahaa :)
Ülemisel fotol on näiteks üks paljudest Leucate piirkonna flat'idest lahesoppidest, kus antud päeval puhus tuul stabiilselt üle 15m/s. Sellise tuule tekkele aitavad kindlasti omaltpoolt kõvasti kaasa eemal paistvad mäed ja igasugu temperatuuride erinevused - vesi 20, õhk varjus 25-30, päikese käes veel poole kuumem. Samas üleval mäeharjadel paistab veel isegi lund olevat. Siin ei ole küll Maui laineid, kuid kõik muu on siin olemas. Vaata Leucate tuuleolusid ka Windgurust!

Peen fotovarustus oli küll kaasas, aga ega seda välja eriti ei võetud. Pooleteise kuu pikkuse reisi jooksul tehtud napp pooltuhat fotot kõneleb enda eest. Fotokas sai Multivanist voodi alt välja otsitud vaid äärmuslikes wow-efektiga olukordades nagu öine Eiffeli torn või 15 meetri kõrgusel taeva all lendlevad kitesurfarid. Aga parem vähe pilte kui mitte ühtegi.

Kui varem Eestis nähtu põhjal paiknes kitesurfing minu spordialade igavuse skaalal kohe peale bowlingut, trips-traps-trulli, nooleviskamist, piljardit, maratonijooksu, kiirkäimist selliste aladega ühel pulgal nagu mountain-bike, kabe-male, krossijooks, naisekandmine, jpt, siis Leucate lohespotti külastades langes kitesurfing minu igavate spordialade edetabelis tubli 30 kohta tahapoole. Lohedega tehti rahva silme all 10-15m kõrgusi ja oma 50m kaugusele küündivaid õhulende.  Aga poodi lohet ostma need ikka ei aja, tee mis tahad Lohe jääb loheks. Lohetavad ainult "lohed", kes ei viitsi surfilaua peal seismist ära õppida. Tõsi, lohel on ju mõned suured eelised:

• Ilmselt on tegu kõige kergemini kaasaskantava varustusega, mille abil vee peal liuelda saab. Kui neljakesti surfireisile minnes vajad vähemalt Multivan'i, siis lohetama saab minna hea tahtmise korral ka Opel Corsaga.
• Lohe on odav lõbu võrreldes purilauaga
• Lohe jaoks pole "kõva pauku" (so. surfarite slängis kõva tuul) vaja
• Lohelaual pole uime, mida alt ära sõita
• Lohega saab taeva all hõljuda, vt ülemist fotot :)
• Lohega võib sõita tehisjalaga, vt. fotot glisseerivast tehiskoivaga kitesurfarist.
• Lohelaua uim on lühike, selle taha ei jää kapsas, kaalikas ega porgand ja seda ei saa alt ära sõita vastu kivi.

Kutsun minagi siinkohal üles kõiki, kes ei viitsi windsurfi valuliste algusaastate tõttu õppima hakata, proovima julgelt lohet! Aga kes juba purjelauale sõrme on andnud, see seda enam tagasi ei saa. Pigem tuleb sul aja möödudes loovutada ka terve käsi ning "halvimal" juhul haarab ta sind tervenisti enda lummusesse seniks kuni kirstukaas pealt kinni kruvitakse, mille illustratsiooniks tänane viimane foto :)

Kahjuks ei olnud mul fotokat käes kui puu taha pükse vahetama läinud naisterahvas taganes ja taganes parimat peidupaika otsides ühe põõsa taha seljaga meie poole ning arvates end leidnud ideaalse paiga pükste vahetamiseks, ajas ta 20m kaugusel üle õla vaatamata stoilise rahuga perse meie poole paljaks ning vahetas rahulikult kalipso alukate vastu ning astus seejärel meid märkamata tuldud teed tagasi.

Veinisoovitus: Baron de Lestac, Bordeaux

Saabusin äsja jälle Prantsusmaalt uute veinikogemustega. Kui 2009 a algul Prantsusmaale minnes oli vein minu jaoks lihtsalt kibe alkohoolne jook, siis nüüd olen ma veinikuradi kümne küüne tugevas haardes juba kolmandat aastat ja maitseeelistused hakkavad välja kujunema. Nüüd mai keskel avastasin enda jaoks täiesti uue veininüansi - tammevaadis laagerdunud valged kuivad veind. Poelettidel on valged kuivad veinid äratuntavad rohelise või rohekaspruuni selgelt läbipaistva pudeli järgi. Tammevaadile viitab prantsuse veinide puhul fraas: Vinifié en Futs de Chéne või Eleve en Futs de Chéne.  Teistes keeltes võib kohata tammevaadis laagerdunud veini sildil järgmisi väljendeid:

Crianza
Reserva
Gran Reserva
Roble, Barrica, Oak Aged
Riserva
Fermented in oak vats (valgete veinide puhul)

Veiniinfo nautimus.ee kodulehekülg kirjeldamas minu lemmik veini:

Baron de Lestac Blanc Eleve en Futs de Chene Bordeaux

Tootja:
Castel Freres
• suurim Prantsusmaa veinitootja
• Baron de Lestac on tema tuntuim Bordeaux kaubamärk, tootja kodulehekülg: http://www.barondelestac.com

Maitse: Kuiv

Viinamarja sort: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle
Aastakäik: 2007
Maht: 750 ml
Kangus: 12%


Keskmise täidlusega, küps, kuiv, väga aromaatne valge vein

• vein on laagerdunud mõned kuud tammevaadis
• aroom on kompleksne, rikas. Tunda on valgeid marju, puuvilju, vanilli
• maitse on keskmise täidlusega, väga heas balansis. Suurepärane harmoonia värskuse, täidluse ja tamme vahel.
• suurepärane näide korralikust tammes laagerdunud Bordeaux valgest veinist

Kui Baron de Lestac'i punane vein on Cabernet Sauvignon'i ja Merlot'i kompott ja roosasse on segatud lisaks veel Cabernet Franc'i, siis Baron de Lestac blanc pärineb Sauvignon'i ja Semillon'i viinamarjadest.

Viimase prantsusmaa nädala jooksul jõime seda veini igapäevaselt grilli kõrvale. Vein oli saadaval kõigi suurte poodide veiniriiulitel hinnaga ca 4€/pudel.

Kuigi olime oma Multivan'iga ja käru oli ka taga, siis tegin suure vea ja tõin kaasa vaid 9 pudelit! Käisime küll Castel Freres'e veinitehases Bordeauxi küljeall, aga selgus et see on suur tehas, millel puudub tehasepood.

Kaasa ostetud pudelid rabasime Intermarche veinilettidelt ja need pärinesid partiist, mis oli kõvasti vähem tammelaagerdumist saanud, aga vaatamata sellele hüva kesvamärjuke.

Kui mõni veinisõber suudaks nüüd selle peale öelda, et kui sulle meeldib SEE, siis sulle meeldib kindlasti ka TOO, siis ma oleksin jube tänulik. Kõike veine ise lihtsalt ei suuda järgi proovida.

La Tour Eiffel

Oleme märkamatult taas poolteist kuud lõunamaa elu nautinud ja mõtteid  millest kirjutada, on kogunenud keskmise raamatu jagu, ent esimese kuu vältel ei olnud meil mitte ainuüksi internetipõud, vaid puudus ka kindel öömaja. Magasime enamasti Multivan'is. Hetkel on küll mõlemad probleemid lahendatud, aga jube tülikas on ilusa ilmaga toas istuda ja kirjutada. Kui kuu lõpus koju tulen, siis ehk tuleb vaim peale, et teha väike "Peredilkino periood" ja üht-teist kirja panna. Selle pooleteise kuu sisse mahuvad paar surfireisi Vahemere äärde, üks 10 päevane tööreis Saksamaale Stuttgarti kanti mägedesse hiiglaslikke kuuski-nulgi langetama ja lisaks hulgaliselt siblimist kohapeal.

Praegu aga väike piltmälestus öisest Eiffelist mitte kõige levinuma võttenurga alt pildistatuna.

Taastusravi kuur

Ma ei oska öelda, kas minu kehvapoolsete hammaste taga on oskamatus ja laiskus neid piisavalt harjata või see, et piima asemel tuli omal ajal lutipudelist piima asemel suhkruvett kaanida või midagi kolmandat, aga alati kui hambaarstil käin, siis ka puuri tunda saan. Seda juhtub regulaarselt kord aastas.

Aga mitte oma hambaarsti visiidist ei tahtnud ma täna kirjutada. Seoses sellega, et mu hambaarst tegutseb Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse ruumides, torkas seal majas liikudes pähe, et võiks ju oma vigaseid kannakõõluseid turgutada. Esimesel hommikutunnil peale ärkamist saan liikuda ainult kandadel, õudne piin. Trennis käin ka läbi valude ja jooksen nagu 55-aastane. Kõik see sai alguse vale jalatsi kandmisest - jalatsil oli üks loll kapronpael täpselt kannakõõluse taga ja see käis kõvasti kõõluse peale. Avastasin selle muidugi natukene liiga hilja ja olin jõudnud läbi valude kuu aega nende ketsidega trenni teha. Kannakõõlused on hetkel üsna nirus seisus. Sai arst Vaikega väike plaan paika pandud, et tuleks läbi teha magnetravi kuur. Ta saatis mind paberilipakaga ruumi 202, kus väljastati mulle arve ja ravigraafik. Esimesele raviseansile vabariigi aastapäeval kell 12:45 ma ei läinud, kuna olin sel päeval palavikus ja jube kehv enesetunne oli. Aga täna oli juba tunne parem ja otsustasin minna oma esimese magneti võtta. Pagan, mul oli kellaaeg valesti meeles - kui õige kabineti uksest sisse astusin ja korpulentsele seitsmekümnendaid eluaastaid rühkivale prouale laua taga oma saatekirja ulatasin, vaatas see mind nagu kuutõbine ja nähvas "Kas sa kella ei tunne? siin on ju selgelt kirjas 14:15, aga kell on juba 14:30". Ja sajatab ja sajatab.... Kummaline oli asja juures see, et oma 6 ravivoodikohaga palat haigutas tühjusest. Sellist ülbamist võiks lubada äärmisel juhul tiheda töögraafikuga, päev läbi rasket tööd teinud proua, kellel on päevad, kuid selle proua päevad lõppesid juba Gorba ajal ja tihedast töögraafikust polnud juttugi - pole kindel kas ta tol päeval üldse mõne patsiendi vastu oli võtnud või istuski niiviisi terve päeva. Ühesõnaga see, mismoodi ta klienti vastu võttis, oli täielik šokk. Ilmselt ma ütlesin talle "mine ise ka persse", võtsin oma paberid ja tulin tulema. Ja nii lugesin taastusravikuuri lõppenuks enne kui see jõudis alatagi.

Sellised mutid vist ei saa siiani aru, kust nende palk tuleb ja nad tõenäoliselt valivad Savisaart.

Konkurss ehituse abitöölise kohale

Kui kord hakkan maja ehitama, siis palkan Aimuri ja Olku ehitajaks, kuid neile on vaja abitöölisi. Seoses sellega palun abitöölise kandidaatidel hakata varakult konkursiks valmistuma. Üks ülesanne on Aimsile silikaatide kättetoimetamine. Soovitan õppust võtta siit videost:




Betoneerimistööde abitöölised võivad siit üht-teist kõrva taha panna:

Euro sümboli € leidmine klaviatuurilt

Kunagi kui arvuteid veel eriti ei olnud ja kui õnnestus kusagil mõnd imelooma kasutada, siis neil ei olnud kindlasti eesti klaviatuuri. Tol ajal olin sunnitud oma perekonnanimes sisalduvuse tõttu õppima ära ä tähe saamiseks vajaliku klahvikombinatsiooni Alt 132
Nüüdseks on mulle ka euroraha sümbol pähe kulunud, aga õppige teie ka ära. Kui soovite sellist sümbolit klaviatuurilt sisestada €, siis kasutage klahvikombinatsiooni Alt 0128

Tataritarideta, tatari taradeta, tarudeta, tatari turuta, toredate tatra teradeta ei oleks Tatarimaa kellegi Tatarimaa. Tataritataa!

Väga mõnus!