Helja helistas täna ja uuris, ega me ära ei ole külmunud - kusagil Lõuna-Prantsusmaal oli lumi maha sadanud :)
Aga me peame veel vastu, paksud riided seljas ja tuli kaminas. Seega meil on hoogu võtmas vihmapäevad, hea vähemalt et siin metsa sees internetivõimalus on!
Välgule sain Taebla Autolammutusest 1000 krooniga difri ja käigukasti, mis liiguvad juba meie tiimi uue auto - Väändega - Prantsusmaa poole.
Amazonist tellisime ka eelmises postis mainitud XZN võtmekomplekti, mis peaks meieni jõudma nädala jooksul. Siis on hops-hops pooltelg lahti, vana kast maha ja uus asemele kõige täiega ning loodetavasti on millalgi järgmisel nädalal võimalik Välku ja Väänet Lõuna-Prantsusmaa metsades tööd rügamas kohata.
On vaja kõvasti ka toas kaminat kütta, et mitte päris ära külmuda. Kuna puudub soemüür, on toas soe vaid siis, kui igavene tuli koldes põlemas. Kaminas on näha suured Pin Maritime käbid, mis annavad väga head valutuld kui on vaja ruttu sooja saada.
Seoses sellega, et meie sügavkülmikust on saanud madalkülmik ja temperatuurid on tõusnud -20 pealt vaid viie miinuskraadini, on tekkinud vajadus 50 kg seakoote ruttu ära realiseerida. Selleks ehitasime Iksiga Francise vanadest õlivaatidest suitsuahju.
Siin on siis näha kuidas Iks teeb barrelitest torusid ja kuhu need torud siis lõpuks kaevasime. Kuna sangleppa on siinsetest metsadest võimatu leida, siis olime sunnitud liha suitsetama tammega. Lõpptulemusel pole viga ehkki suitsumaitse on märgatavalt nõrgem kui lepaga suitsetades.
Alumisel pildil tõstab traktor koormasse 116cm jämedusest 5 tm männist, mille puhul 28" plaat hakkas läbi tüve ulatuma alles viimase ladvapaberi juures. Enne seda oli vaja 2 poolt lõigata ja keksida üle puu ja tagasi. Kui pidevalt selliseid puid lasta, oleks hea kui käepärast oleks ka 36" juhtplaat ja Husqvarna 3120 XP. Well, meie 90 kuubikulised ajavad ka asja ära kuidagi. Ümber puu keksimise eest palka ei maksta, oleks hea kui saaks ühe valuga lõigata. Sellise 5 tm männi järkasin 2.20 m palkideks umbes 10 minutiga - tunnis oleks võimalik lõigata seega mitukümmend tihu. Hetkel foto peal küll näha Jean-Louis'e Sogedep kokkuvedaja ja Igor latva lõpetamas. Sest minul oli tarvis fotoka järgi minna ja sellest suurest puust üks pilt teha.
Muidu paljud eestlased käivad Prantsusmaal Husq 357 ja 18" plaatidega, aga neid ei lasta suure puu juurde. Näiteks meie eesti harvesterid, millele lõikame kände, saavadki vahest lanke, mille tüve läbimõõt on 20cm. Selliseid lanke võib Husq 357 XP-ga lõigata küll.Aga suure puu juurde Husqvarna 357XP-ga minna on sama, mis Catalunya rallile sebastien Loeb'i vastu minna üritama Lada Samaraga.
Selline seeder on maha võetud Marmande lähistel. Diameeter on 140 cm umbes.
See vana tamm on oma aja ära elanud... Sisuliselt võib olla tema tüve peale põit kergendanud Napoleon Bonaparte, Blaise Pascal, Rene Descartes, Maximilien Robespierre, Voltaire, Rousseau, Lagrange ja miks mitte ka Nicolas Sarkozy :) Puu diameeter kännu pealt mõõdetuna oli 170cm.
Üks selline vahejuhtum veel, et minu mullu augustis ostetud ja enamus aja varusaena seisnud Husqvarna 575XP-ga juhtus selline lugu, et laagrid hakkasid korpuses ringi käima ja remont koos varuosadega on 600 EUR. Õnneks toimib Husqvarna garntii üle Euroopa. Sael oli töötunde umbes 500. Alati kasutan ainult kõige kvaliteetsemat Husqvarna XP 2-taktiõli. Hakka või vägisi Stihli ostma. Nali muidugi, Stihl imeb vilinal. Eks need Husqvarna laagrid tavaolukorras ilma saemeeste väärkohtlemiseta korpuses loksuma ei hakkaks ka. Aga kui plaat puusse kinni jääb ja siis sae otsas kogu keharaskusega elatakse, siis pole ime et laagripesad välja venivad.
Järgnev foto illustreerib poolteise aasta eest möllanud tormi kahjustatud alasid, kus leidub ülestöötatud alade vahel endiselt hulgaliselt ka ülestöötamata alasid. See sõnajalg on 2 nädala pärast 2 ja pool meetrit kõrge. Saemehel on tõsine tegemine, et puid leida nii et ühtegi vahele ei jääks.
* Välk (passat 1994, 1,8 66 kw) on oma nime saanud erakordsest kiirendusest kiirendades 0-st 100-ni 16 sekundiga!
* Vääne (BMW 318, ka alla 100kw kõvasti) on seevastu oma nime pälvinud tohutu väändemomendi tõttu, arendades väänet üle 100 njuutonmeetri.
1 kommentaar:
Tervitus!
Kuidas Kristinel ja Saaral läheb?
Olen üritanud Kristinet meilitsi ja telefoni teel kätte saada... ei kippu ega kõppu?
Tervitades,
Jaanika
Postita kommentaar