Põhi käes? Ostaks midagi?

Tänu SPZ reliisidele jõuavad popimad eesti telesaated ka minuni Prantsusmaale umbes 1 päevase hilinemisega. Seoses sellega juhtusin vaatama Värsket Ekspressi, kuhu Mihkel oli külaliseks kutsunud Hans H. Luige. Sümpaatne vestlus majanduslikel teemadel veeres sujuvalt ümber aktuaalsete masuprobleemide, aga Luik viis teema selleni, et välisinvestorid ootavad, diplomaatkohvrid rahast pungil, kärsitult õiget momenti oma etteasteks. Ja see õige hetk on kohe-kohe käes!
Muide, mulle meeldib Mihkel Raua saateid vaadata. Paljud vihkavad teda oma sõnutsi kui "teleekraanil tõmblevat ülbet kiilakat pässi", aga eks vaadake siis Mati Talviku või Vladislav Koržetsi saateid (no offence).

Võibolla oleks omalgi aeg suunda muuta. Mitte et mulle metsas ei meeldiks, otse vastupidi, aga uus väljakutse tunduks huvitav.  Mustast leivast ja eesti loodusest puudust ei tunne, aga kui kodu juures millegi huvitavaga tegelda saaks, siis võiks ju isegi tagasi kolida.
Kui antud momenti ära ei kasuta, siis läheb ilmselt Rootsi mudeli järgi, kus omanik töötab ise harvesteri peal ja lisaks on tal ühekäesõrmedel kokku loendatav hulk traktoreid ja traktoriste ning see kaadervärk töötab nagu perpetuum mobile.

Muidugi see muutus nõuab vaba raha, mida mul eriti kunagi ei ole ja kui on, siis annan kohe kellelgi ära :) Seega midagi suurt, uut ja huvitavat üksi teha ei suudaks, aga alati võib ju koopereeruda, mis te arvete? Äkki on ettepanekuid? Kas äkki Haapsaluski on mõni firma müügis, mis huvi võiks pakkuda? Pärnu pole ka paha koht. Tallinnasse ma oma jalga vabatahtlikult ei vii paraku.

Tõsisemalt fännaksin tarkvara-, elektroonika või automaatikafirmat: olen mõelnud, et võiks mõnes sellises osaluse osta, kuna see eluala tundub perspektiivikas. Inimene üritab ju juba sadakond aastat järjest rohkem ja rohkem ülesandeid masinate ja automaatide kaela veeretada. Hariduseltki olen rohkem IT-mees kui metsamees ;) Võiks ju järgmised 10 aastat praegusest tööst hobi ja hobist töö teha.

Omaltpoolt oleks pakkuda laiapõhjaline IT tundmine ja ehk kaabiks taskupõhjadest ka ühe milli kokku kuu või paariga kui kõik taskud läbi vaataks. Niiöelda "kirsturaha" nagu mu vanavanaema Ida Salu (tuntud kui Saluiida) oma viimaste säästude kohta armastas öelda. Juhul kui vaid tõsine motivaator peaks silmapiirile tekkima.

Teeme ära?

Langimasu. Või ei ole kah tegelt.

Umbes nädal aega tagasi ühel hommikul teatas Sebastien, et üks lank, kus me lõikasime 748 ruumi palki, oli täiega sitalt lõigatud ja Hispaanlased olid 3 rekkakoormat paberisse saatnud. Merde! Nõutud pikkuse - 240 cm - asemel oli kõvasti sees 235 cm palki.
Loomulikult mitte 50% kogumahust nagu mõni võib arvata kui sellist lauset loeb.
Sõna "kõvasti" kasutatakse juba 5% praagi korral!

Ja nüüd nii Alain kui ka Christian Murlaan (saekaatri firma omanik) on meie peale maruvihased ja ei luband meile enam totaalilanke anda. (Totaaliks nimetame neid lanke, kus tuleb kogu puu ära laasida ja järgata, peenike ladvapaber koondada). Et las iga kingsepp jääb oma liistude juurde mis tähendab et meie mehed peavad harvesteri eest juuri lahti laskma, jämedaid oksi laasima ja vahest mõne suurema souche otsast ära järkama.
souche - pr.k känd, kasutatakse sama koha peal kus eestis sõna vineeripakk - eriti kvaliteetne oksavaba esimene palk.
Meie juurevanad ongi nüüd nädal aega ainult juuri lasknud, Sebastien vahest laseb minul ÜKSI mõnes kohas totaali lõigata. Sest ta on aru saanud, et ma olen tegelikult Erikust parem. Erik on see, keda ta meile umbes kogu eelmise aasta I poolaasta eeskujuks tõi - kohalik saemees, kes murlaani saekaatrile teenust pakub.

Aga kuidas selline viga tekib, et kümneid palke vales mõõdus oli küsite kindlasti endamisi. Seletus on väga lihtne - eesti saemees pole jämedat puud mujal näinud kui raudteejaama pargis. Meil on aga mõnel langil kõik puud nii jämedad. Seoses sellega on vaja mõõta ja järgata ülitäpselt, mööda ristlõiget, et palk ükskõik kust mõõtes +/- 2cm oleks.

Siinkohal meenuvad Riigiriksi mullusuvised palgid, mis olid alguses puha ühelt poolt 10 cm lühemad kui teiselt poolt. Lihtsalt saage ei osata risti puud panna, silma ei ole. Õnneks Riigiriksiga saime mõõdud korda kui näitasin mõned korrad, et su palk on ühest küljest mõõtes 10 cm lühem kui teisest küljest. Võttis käsile, sai asja. Muidugi, Sebastien tookord küsis umbes korra nädalas "When the old man go home?". Lihtsalt ei vaadata hästi selle peale kui metsas aega parajaks tehakse, plära ja tubakat rohkem kui tööd.

Aga mitte Riigiriksist ei tahtnud ma rääkida. Seekord on minu prime suspect Tom, kes oli Tanni sõnul on eestis varem ka metsa teinud. Tegelikult saime kohe kõik aru, et saemeest temas ei ole. Ja kui mees peale esimest kuud endiselt ketti teritada ei oska, siis ilsmelt pole see töö tema jaoks. Poisid ise ka maruvihased, tahtsid et ma Tommi ära saadaks. Aga hiljaks jäin, nüüd sööme seda suppi üheskoos.

Murlaan kaotas Hispaanias oma palgile turu tänu meie praagile, nüüd kui totaali lõikan, on mul on uus mõõt - üle 30 cm koorealuse diameetriga palgid peavad ükskõik kust mõõtes mahtuma vahemikku 252 cm..255 cm. Minujaoks pole probleem, kuna ma lõikan +/- 1 cm harilikult.

Aga ilmselt Tomm ja ma ei ütle et ainult tema ei teadnud et see täpsus nii oluline on. Palgi mõõdud võivad valeks minna järgmisi vigu tehes:

1)Mõõdetakse nii et lint ei jookse puuga paralleelselt vaid 20-30 cm nihkesse. Aga see teeb pikkuse veaks juba kindlasti ca 1cm. Lahendage täisnurkne kolmnurk kaatetitega 20 cm, 250 cm, saate teada, palju selline viga palgipikkusele mõjub.

2)Oksad jäävad keset linti lindi ja puu vahele ja ei viitsita ära võtta.

3)Mõõdulint Spencer oli näiteks poest ostes 2cm vale. Lisaks peab alati veenduma, et peale parandust lint ei valetaks. Tegelikult venib see traadist väänatud pöörlev otsakonksu kinnitus ka julgelt 1 cm. Ostke parem Husqvarna mõõdulint omale. Või siis ainult see ots, neid saab eraldi ka osta, see ots on parem.

4)Vaadatakse küll kus on õige koht, aga ei saeta selle koha pealt. Selleks tuleks ketiga märkida, üle mõõta ja siis alles parandust arvesse võttes järgata.

5)Otsakonks pannakse 1-2 cm kohe alguses valesti kui palgiotsale ligi ei pääse ja järkamisel ei arvestata (ei osata arvestada) seda viga tagasi. Lõigatakse ikka lindi näidu järgi.

6)jämedat palki mitte puuga ristlõikes järgata vaid nurga all, tekib jube viga. See viga tuleb kahel põhjusel - kas saed ise viltu või ei oska ketti teritada ja kett veab viltu. Või ei osata saage ümber felling dog telje liigutada vaid saetakse nagu noaga leiba - saag liigub allapoole olles pidevalt paralleelselt maaga.
Lahendage trapets, mille üks paralleelsetest külgedest on 250 cm, lühemad küljed on ca 1m ja kumbki lõige läheb nihu 5 kraadi. Pakun et 7.-nda klassi ülesanne. Andke mulle ka teada, mis te veaks saite.

Oi, ma ise ka ei teadnud, et nii palju asju peab jälgima :) Peale vaadates on näha, et need vead võivad esineda kõik ka ühe palgi lõike puhul. Üldiselt mõned vead võivad maha taanduda tõenäosuse alusel, aga võtame halvima variandi, mille puhul kõik vead on kallutatud sinnapoole, et palk tuleb loodetust lühem ja näeme, et 10cm viga pole hooletu mõõtmise ja järkamise korral mingi probleem tulema.
Ja nüüd kui rekka koormas on aktsepteeritav 3-4 praakmõõdus palki, siis saate aru küll, miks murlaani saekaater enam SELLESSE hispaania saekaatrisse palki müüa ei saa.

Üks asi, millest ma kindlasti tahan kurbusega rääkida...
See viga mis meil juhtus, on vähese kontrolli tõttu algajatel saemeestel kerge sisse tulema. Mina tunnistasin oma viga, et ei kontrollinud oma töölisi piisavalt.
Tahaks öelda küll, et kontrollisin, aga tulemustele ei saa vastu vaielda.
Hetkegi ma ei mõtle sellele, et murlaan valetab ja tahab meile rahaliselt "ära teha". (Selle langi eest kirjutaksin arvele 3k eur kui seda jama poleks esinenud).
Jutuga tahtsin jõuda sinnamaale, et paljud Eesti firmad löödi nii Rootsist kui ka siit minema halva kvaliteedi tõttu. Aga need "üllad" ärimehed tulevad kõrvad lontis koju ja teatavad et neid nu**itakse ja rahasid ei maksta välja. Tegelikult on see turumajanduses täiesti normaalne, et teenuse kvaliteedil on oma nõuded ja kes need nõuded täidab, neist valitakse sobivam variant välja. Ja kui teenuse kvaliteeti ikka üldse ei ole, siis ei saa ka raha välja maksta. Võimalik, et pean selle langi tegemise eest veel peale maksma või järgmise 500+ tihumeetrise langi küsima tasuta tegemiseks, et näidata, et mul on nüüd mehed, kes oskavad palki mõõta. Selline ongi äri, midagi pole teha.


Korralik õppetund, aga rahaliselt saan hakkama. Mul on portfellis päris korralik koolituspagas:
1)Koolitus 2008 oktoobis Saksamaal teemal "ära võta tööd ilma lepinguta ette või tee seda siis kui 100% usaldad teist poolt", koolituse hind 30 tuhat EUR
2)Eesti haigekassa korraldas mulle 2005 a koolituse teemal "töölise haigekassa hakkab kehtima 2 nädalat peale esimest sotsmaksu laekumist", koolituse hind 100 tuhat EEK
3)Erinevad koolitused teemadel "Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha", koolituste koguhind 0,5 milj. EEK

Army worms are back in business!

   Prantsuse keeles chenilles, inglise keeles army worms. Eesti keeles lihtsalt faking ussikesed.  Nad on tagasi! Okei, vähesed teavad, millest jutt käib ja miks meil ilusate väikste nummide ussikeste vastu sellised tunded on.
   Lugu algas sellest, et eelmisel kevadel peale tormi siin metsas tööl käies tekkis käsivartele, kaelale ja säärekontidele tohutu sügelus. Sügelus mis ületas kõik piirid, öösel ei lasknud magada ajas hulluks. Mõtlesime mis põhjus võiks olla, aga tookord välja ei mõelnudki. Arvasin, et vast on tegu säilutusainetest üleküllastunud toitude liigsel osakaalul.  Proovisin küll paar nädalat ühest kahtlasi E-sid sisaldavast  toiduainest loobumist, siis teisest, kõik tulutult. Tann ja Tauno lõikasid üht lanki Sarkozy õhutõrjepolügoni kõrval Captieux'i külje all - tookord nad arvasid, et nad on kiiritada saanud kui seal baasis väikseid tuumakatsetusi tehakse. Siis käis neil veel mõte läbi, et äkki on see liigsast energiajoogi lürpimisest :) Samas ei tundunud probleem nii tõsine, et arsti juurde minna - suur mees ja läheb arsti juurde kaebusega "mul käed sügelevad" :) Kõlaks ju nagu "mul pea valutab" ehk siis mõtlesime, et küll läheb üle. Ja nii üle poole aasta :) Samas tundsin, et midagi kahtlast siin peab olema.
   Möödusid nädalad ja kuud, sügelus kord vaibus, kord tuli jälle tagasi. Vahest möödus kuu aega nii et kordagi ei läinud väga hulluks. Väiksed sügelused olid kellelgi kusagil pidevalt. Lõpuks võib öelda, et harjusime nende sügeluste ja punnidega koos elama.
   Ükskord mullu sügisel küsisin Sebastienilt, miks osad männinoorendikud üleni pruuniks on tõmmanud. Sebastien ütles kohe "chenilles", peatas auto ja näitas mulle männiröövikuid lähedalt. Mina ütlesin, et me oleme neid ussikesi näinud küll, kes rivis ringi liiguvad. Rivid on vahest 5m pikkused, kusjuures ussike ise on 3-4cm. Sebastien lisas, et neid ussikesi väga näppida ei maksa, sest see ajab sügelema. Siis ma sain muidugi aru, miks me terve aasta sügelenud oleme. Ma ju lausa aitasin paljud ussid puudelt ilusti maha kui nägin, et võin nad muidu puruks saagida.
   Õhtul sai siis guugeldatud ja tuli välja, et probleem on tõsine - need ussikesed paiskavad ohtu adudes õhku miljoneid mikroskoopilisi karvakesi, mis on otsast mürgised. Need karvakesed lendlevad tuulega ja lähevad riietesse ja edasi naha sisse. Selgus et ühekordsest kokkupuutest nende karvakestega võib sügelus kesta koguni kuni 2 nädalat.
See seletas kõik meie piinad.
   Täna, aasta tagasi (24.01.2009) oli Aquitaine maakonnas torm, mis meid siia tööle meelitas ja täna täpselt aasta hiljem nägime, et kevad on nii kaugele jõudnud, et taas on meie lemmikloomad talvekorteritest välja tulnud ja teevad metsa all rivitrilli.
   Kureparved lendavad põhja suunas juba mitu päeva. Aga eestis on selline talv, et murduvad külmarekordid, pakane paugub ja vanad diislid ei käivitu. See seletab, miks Eestis selliseid ussikesi ei ole ega tule.

Kas sina tead ruudu pindala valemit?

Kuna hoian eesti kooli- ja haridussüsteemil kätt pulsil, siis juhtusin klikkima postimehes järgmist reporter.ee artiklit:
Kas sina mäletad koolis pähe tuubitud valemeid?
Okei, esimene plika ei teadnud kiirenduse valemit, so what mõtlesin. Kaamera hirm, mõttekramp ja mis kõik veel võib olla, et ei suuda tõesti kiirenduse valemit välja mõelda. Ma ütlen justnimelt VÄLJA MÕELDA mitte MEELDE TULETADA , sest keskkooli lõpetanud inimene võiks imo (in my opinion) teada misasi on kiirendus. Kes juba teab, küll see suudab ka valemi välja mõelda. Selliseid asju ei õpita ometi pähe - need on asjad mille sisu mõistmiseks tuleb osata natukene mõelda, mitte meelde jätta. Kui õpid pähe ilma et oleksid sisust aru saanud, siis on ju loogiline, et see on 2 päeva peale kontrolltööd või eksamit ununenud.  Pähe võib õppida näiteks butaani keemilist koostist, inimese kromosoomipaaride arvu, podagra sümptomeid, Burkina Faso pealinna, pii komakohti, Ümera lahingu toimumisaastat või kuhu lauses koma panna, aga mitte kiirenduse valemit.

Esimene plika, kes ennast üsna intelligentseks pidas, võiks tegelikult selle lause peale punastada küll. Ilmselt ta siiski kõige hullem ei olnud ja ju tema suust oleks me ruudu pindala valemi kätte ka saanud. Kiirendus - see on aga midagi kosmilist, enneolematut ja elukauget - miks vaevata oma pead selliste asjadega eksole. Spikerdame parem ja saame sita kaelast ära!
Videoklipi arenedes hakkas mulle tunduma, et vahelt on ära jäänud need küsitletud inimesed, kes teadsid kõiki vastuseid, kuna neid ei ole huvitav vaadata - kollane ajakirjandus ju siiski - näitab peamiselt elu pahupoolt! Loodan, et see oli nii.

Asi kiskus halenaljakaks kui terve plejaad vastanuid ei teadnud ruudu, ristküliku ega kolmnurga pindala valemit. Vanemad prouad, oskamata vastata küsimusele "mis on täisnurkse kolmnurga pindala arvutamise valem" jätavad paraku noorematele petliku mulje, et ära elamiseks polegi vaja selliseid asju teada. Olgem ausad, tegelikult elab ära ka tähestikku,  kindlasti ka numbreid ja tähti üldse tundmata, aga minul tekib küsimus mis elu see selline on.

Ausaltöeldes olin pahviks löödud. Inimesed, miks te üldse käite koolis? Kas sellepärast et kool on moes ja teatud vanuseni suisa kohustuslik? Või et vanematele hea laps olla?
Te võite nüüd mõelda, et mis sina, matemaatik, targutad. Sina muidugi peadki teadma selliseid asju une pealt.
Aga küsimus ei ole selles. Need küsimused, mida reporter.ee video käsitles ei tohiks ühelegi humanitaarilgi vastamata jääda. Samamoodi nagu reaalvaldkonna inimesed võiks osata mõnd võõrkeelt ning ilusat emakeelt nii kõnes kui kirjas.

Siia hakkan koguma naljakaid küsimusi, mis minult on küsitud. Mõtle siis kas SINA saad aru, miks see või teine küsimus pentsikuna näib:
* Mis ajavööndis asub London
* Mitme kg suurust tõmbejõudu kannatab 1 kuupsentimeeter keevitust
*

Ära proovi lennata kõrgemale kui tiivad kannavad!

Oleme elanud paar päeva ilma veeta, mingi trass on Antagnaci juures remondis. Täna linnast (Casteljaloux'st) tulles, mõtlesime et ei hakka veevärgi tehnikat segama ja sõidame koju teist teedpidi. Pakkusin poistele välja, et maa tean üht head offroad rada mis meie majani viib. Mõeldud tehtud, Tauno roolis. Ilma eelneva offroadi kogemuseta. Ja nii me läskimegi oma marsruudiga nats nihu (see on vist ühe venekeelse ropu sõna eesti mugandus). Väga sisse ei kaapinud ja tungraudade ja lauatükkidega saime umbes poole tunniga välja. Lõpp hea kõik hea. Ei ühtegi purunenud vänt- ega veovõlli siinjuures.
Loo moraal on selles, et ka uue rehviga, aeglusti ja 3x4 veolise autoga pole ikka midagi teha kui valitud teel põhja all ei ole. Vaatamata sellele on Navara mu masuaasta parim ost.

Kuidas Windows 7 liigne tarkus kahjuks tuleb

Elame metsa sees, kasutame naabri liveboxist (prantslased nimetavad oma DSL ruutereid nagu üks mees "liveboxideks") tuleva 150 meetrise kaabli otsas (mille vedasime muide ise 3 postivahet) oma Elionist saadud Thompsoni ruuterit Wifi accesspointina. Nii et naabrilt tulev juhe on meil suvalises LAN pordis ja WAN port on tühi. Iksil ja Taunol on Windows 7 ja Vista. (neil peab kõik olema ilus, sätendama ja sillerdama eraanil. Seda aga Vista ja 7 pakuvad). Seitse on nii tark, et näeb et Thompsoni ruuteril puudub WAN connection ja võtabki teadmiseks et internetti ei ole.





Ometi DHCP server naabri DSL ruuteris annab W7-le IP, aga seitsa tahaks ikka et Thompsoni ruuter oleks WAN-ga internetti ühendatud.
Windows XP saab ilusti hakkama, pole kunagi mingit jama olnud.
Tulemusena meie axmannid ei saandki muidu internetti kuni ma panin käsitsi gateway-ks naabri DSL ruuteri IP.

Minuarust kui juttu tuleb toorestest toodetest, siis Windows 7 on ehe näide. Kust peaks naabri Maali teadma, misagi on geitvei, misasi on DHCP, LAN, WAN jms. Ja ega Iks ja Tauno arvuti kohapealt naabri-Maalist palju erinegi... Sellised asjad peaks töötama võimalikult vähese vahelesegamisega ning minimaalseid teadmisi eeldades. Siis oleks mõtet osta omale Windows 7. Aga eks ta läheb ajaga paremaks.

Teisalt, Tanni uus compaq desktop arvuti oma prantsuskeelse XP-ga on paari nädalaga nii aeglaseks jäänud, et käivitus täna 30 minutit. Antiviirus on nagu peal ilusti, aga ei tea mis uss sinna sisse on pugenud. Juu'nad porri on brausinud liialt sel ajal kui meie Eestis käisime. Pean mõni õhtu käsile võtma.

ahaa veel... tegelesin täna natuke oma Nokia akude hobipoega:

Naljakas kokkusattumus parcellidega

parcelle - pr. keeles kinnistu. Seda sõna kasutavad prantslased umbes sama koha peal kus eestlastel on sõna "lank".
Meie räägime siin ka omavahel juba aasta otsa mitte lankidest vaid parsellidest.

Teeme siin teenust mitmetele teineteisest täiesti sõltumatutele firmadele. David - ühe firma harvesterimees kutsus meid ühel õhtul üht pisikest lanki tegema. Davidi firmalt töid telliva firma poolne mees oli ka kohal. See mees keda eestis kutsutakse meistriks - annab langid kätte ja ütleb mis mõõtu lõigata. Tiirutasime ja tiirutasime metsas ja lõpuks saime oma langi kätte. Langil oli nii vähe murdunud puid, et ma ei viitsind oma saagi välja võttagi. Iks tegi üksi ära - lõikas kännust lahti ca 50 mändi. Ei saanud isegi paaki tühjaks. Ma üritasin samal ajal langi piire leida ning keerutasin niisama näpuvahel powerballi.

Järgmine hommik pidime teise firma meistri - Sebastieniga minema uusi lanke vaatama.
Sõitsime umbes samas kohas kus eelmine päev Davidiga ja Sebastien ütles et näe - mingi traktor sõidab meie parselli peal. Ma ütlesin, et see on see lank, mis me eile Davidile lõikasime. Ja et David peaks seda praegu lõikama.

Tuli välja, et David töötas vale langi peal. Võiks arvata et jama kui palju. Olukorra päästis loomulikult see, et David ja Sebastien on vanad sõbrad. Meie jaoks ei muutu midagi, üks töötund tuleb ainult ühest tabelist teise kirjutada.
Sebastien ütles naljatades, et ta kutsub nüüd Davidile politsei :) Vahest kui nende firma Harvester vale langi pealt näiteks 10-kond puud kogemata lõikab, on nad 1000 EUR trahvigi saanud, lisas.
Meil jääb nüüd üle oodata kui Davidile ka õiged piirid ette antakse ja ka seal ka juured lahti lasta ja võibolla mõni jämedam palk ära järgata ning suuremad oksad ladvast laasida.


Muideks, langid on siin täiesti märkimata. Puuduvad sellised suured metsahalduse katusorganisatsioonid nagu Sveaskog või Södra Skogsägarna Rootsis (viimane koondab 50 tuhandet metsaomanikku), kus langid on perfektselt märgistatud ja infosüsteemidest on võimalik paari minutiga iga langi kohta värske aerofoto välja printida ning näiteks pindala mõõta.
Prantsusmaal on väikeste lankide puhul pool tööd langi piiride kindlakstegemine.

Täna varahommikul muide viisid Tauno, Tann ja Iks Tommi Borduu lennujaama. Ja Tauno tõstis toolilt Tommi jope enne kodunt väljumist nii õnnetult, et 0,7-ne Rachmaninoffi pudel kukkus taskust põrandale kildudeks - sellega oli Tommi lennureis rikutud!

Suvekummid, lumi ja kiiruskaamerad...

David rääkis, et Prantsusmaal on erakordselt palju lund ja näitas mulle fotosid mis ta oli meie majast teinud kui meie eestis olime ja siin sadas maha tervelt 5cm lund. Tõepoolest, lund on siin varasematel aastatel ka sadanud vahest, aga eriolukord seisneb selles, et lumi püsib juba mitmendat päeva maas.
Seoses sellega on siin hommikuse lumega korralikud liiklusseisakud. Rekkad seisavad tee äärtes ja ootavad kuni lumi ära sulab. Kõik sõidavad 50-ga. Mina ka oma slikkidega :) Aga see nädal saan korraliku rehvi alla. Need küll seisavad mul siin juba kuu aega ja ootavad, aga ma arvasin, et ei hakka enne Eestis käimist uusi alla panema, kuna plaan oli panna auto jumala avalikku parklasse kusagil Barca lennuvälja lähedal ja mul pold isegi turvamutreid. Okei, nüüd on aeg. Nädala jooksul panen alla BF Goodrich AllTerrain 245/75 R17 - saab lögastel metsateedel hulga lõbusam olema. Aga mitte sellest ei tahtnud ma hetkel rääkida. Pigem sellest, et Pilku saatis lingi http://bit.ly/6SPxnN mis pani mind mõtlema, et äkki olen mina see kurja juur. Nimelt olen siin jaanuari jooksul Prantslaste kummaliste kiiruskaamerate hingeellu proovind tungida ja prantslaste peentes andmebaasides on 4 või 5 fotot minu autost. Kaks neist on tagant tehtud, 2 või 3 eest. Teadmiseks kõigile, et need hakkavad 90 alas pildistama juba kiirusel 96km/h navi järgi. Spido näitab ikka üle saja juba siis.
Eks paistab, mis nad nende fotodega edasi peale hakkavad, Madist pildistas kaamera Hollandis ja trahvikviitung tuli läbi mingi inkassofirma üpris kiiresti koju kätte. Trahv 400 krooni, välja nõudmine 500 :)
Ma kardan millegipärast, et minu auto ilusad fotod ei jõua trahvini, aga eks paistab.

P.S Võtsin viimati kodunt powerballi kaasa. Kunagi 2 aastat tagasi jõudsin oma 12232 rpm-ga eesti topis 49-ndaks. Praegu on see rekord lükatud 84.-ndaks. Plaan on nüüd 13 tuhat ära kruvida. Isegi Tann tegi täna 11700 midagi. Ise olen hetkel peale come-backi saanud rekordiks tänase 12131. Hoia eest Akis Kritsinelis!

Saabumine tagasi Prantsusmaale

Lend suunal Tallinn-Praha-Barcelona sujus ootuspäraselt. Prahas oli 3-4 tundi kahe lennu vahel vaja aega parajaks teha. Iks ja Tauno möllasid lennujaamas läpakatega, aga mina ilmselt magasin kivipõrandal, seljakott pea all.
Ma pole paar aastat nüüd lennand, aga üks asi, mis kohe silma-kõrva jäi - inimesed ei tervita crew'd enam maadumise järgse aplausiga. Mul küll õnnestus vana hea traditsiooni elus hoida ja rahval oli see veel meeles...tulid ilusti kaasa. Võibolla on lendamine nii harilikuks ja rutiinseks tegevuseks saanud, et ei pälvi enam tähelepanu?

Barcelonas tulime lennukilt maha, väljas ladistas vihma ja oli +10 kraadi. Sõitsime ümber lennujaama teise terminaali, kuna oma auto olin jätnud kusagile sinna majade vahele parklasse. Tasuta, valveta parklasse, Hispaanias kus töötuse protsent teeb eestilegi silmad ette. A miks mitte lennujaama valvega parklasse? Sellepärast, et 200-300 euri tundus liiga kallis nende 2 nädala eest. See on suurem kui kasko omavastutus!
Igal juhul auto oli puutumata ja läks isegi oma aku pealt käima üllataval kombel. Harilikult vaja täkku juba siis kui paar päeva pole autot kasutanud. Äkki see navi siis võtab laadimisrežiimi peal nii palju voolu ja kuna seekord ma võtsin navi aknalt maha, siis jäigi aku täis.

Siis suundusime Andorrast läbi Bordeauxi poole. Umbes 50 km enne Andorrat peeti meid kinni politseihaarangu käigus ja uuriti põhjalikult kes me oleme ja kust me tuleme. Auto kast otsiti ka läbi. Isegi kahe muna vahele vaadati, ega mul seal nakotsi pole :) Lõpuks pidime paberile kirjutama oma Prantsuse aadressi, ema ja isa nime ja meid lasti edasi. Kokku umbes 30 min.
Umbes 5-st hispaania politseist oskas inglise keelt mingil määral vaid 1. Aga hea seegi, Prantsusmaal oleks 0,5 olnud.

Andorras olime kell 5 hommikul ja otsustasime tankida ja magada nats. Tegimegi linna vahel väikse une, kusjuures pärast auto parkimist avastasin, et meie kõrval pargib üks teine Haapsalu mees - Tene Kaubanduse Volvo XC90 numbrimärgiga 001 RIX - jube naljakas tunne oli - sõidad kodunt 3000 km kaugusel mingi linna vahel autoga parklasse ja su kõrval on teine Haapsalu auto :) Magasime paar tundi ja kui ärkasime, siis oli see auto läinud. Ei tea kas tema meid ka nägi...

Siis käisime väiksel poetuuril ja otsustasime veel korra üht suusakeskust vaatama minna. Sõitsimegi http://www.vallnord.com/ keskuse juurde ja kuna ilm oli super, kell oli alles 12, siis tegime Iksiga veel korraliku suusapäeva ka. Iksil olid jalad nii läbi, et tahtis juba enne liftide sulgemist loobuda, aga ma keelasin selle pulli ära. Sõitsimegi siis kella viieni. Mäepilet oli 28.50 poole päeva eest ja suusad terve päev 18 EUR. Kahju et mu oma suusad meie prantsuse residentsis on, sest selle rendisuusaga ikka väga sõitu ei naudi enam minu taseme juures :)
Ei, aga muidu oli tore!

Ja edasi siis sõitsimegi oma nullmeridiaani peal asuvasse prantsuse residentsi, jõudes kohale kella 21 paiku.

Tundub et ilma blogimata enam ei saa...

Jube palju on inimesi, kes küsivad "kuidas läheb?", "mis teed?" või koguni "mis muidu teed?". Seoses sellega otsustasin avada oma blogi. Selle peale võtame!

Luban, et teen siia välismaal olles vähemalt ühe postituse nädalas ja kodus olles vähemalt 1 postituse kuus.