Tänu SPZ reliisidele jõuavad popimad eesti telesaated ka minuni Prantsusmaale umbes 1 päevase hilinemisega. Seoses sellega juhtusin vaatama Värsket Ekspressi, kuhu Mihkel oli külaliseks kutsunud Hans H. Luige. Sümpaatne vestlus majanduslikel teemadel veeres sujuvalt ümber aktuaalsete masuprobleemide, aga Luik viis teema selleni, et välisinvestorid ootavad, diplomaatkohvrid rahast pungil, kärsitult õiget momenti oma etteasteks. Ja see õige hetk on kohe-kohe käes!
Muide, mulle meeldib Mihkel Raua saateid vaadata. Paljud vihkavad teda oma sõnutsi kui "teleekraanil tõmblevat ülbet kiilakat pässi", aga eks vaadake siis Mati Talviku või Vladislav Koržetsi saateid (no offence).
Võibolla oleks omalgi aeg suunda muuta. Mitte et mulle metsas ei meeldiks, otse vastupidi, aga uus väljakutse tunduks huvitav. Mustast leivast ja eesti loodusest puudust ei tunne, aga kui kodu juures millegi huvitavaga tegelda saaks, siis võiks ju isegi tagasi kolida.
Kui antud momenti ära ei kasuta, siis läheb ilmselt Rootsi mudeli järgi, kus omanik töötab ise harvesteri peal ja lisaks on tal ühekäesõrmedel kokku loendatav hulk traktoreid ja traktoriste ning see kaadervärk töötab nagu perpetuum mobile.
Muidugi see muutus nõuab vaba raha, mida mul eriti kunagi ei ole ja kui on, siis annan kohe kellelgi ära :) Seega midagi suurt, uut ja huvitavat üksi teha ei suudaks, aga alati võib ju koopereeruda, mis te arvete? Äkki on ettepanekuid? Kas äkki Haapsaluski on mõni firma müügis, mis huvi võiks pakkuda? Pärnu pole ka paha koht. Tallinnasse ma oma jalga vabatahtlikult ei vii paraku.
Tõsisemalt fännaksin tarkvara-, elektroonika või automaatikafirmat: olen mõelnud, et võiks mõnes sellises osaluse osta, kuna see eluala tundub perspektiivikas. Inimene üritab ju juba sadakond aastat järjest rohkem ja rohkem ülesandeid masinate ja automaatide kaela veeretada. Hariduseltki olen rohkem IT-mees kui metsamees ;) Võiks ju järgmised 10 aastat praegusest tööst hobi ja hobist töö teha.
Omaltpoolt oleks pakkuda laiapõhjaline IT tundmine ja ehk kaabiks taskupõhjadest ka ühe milli kokku kuu või paariga kui kõik taskud läbi vaataks. Niiöelda "kirsturaha" nagu mu vanavanaema Ida Salu (tuntud kui Saluiida) oma viimaste säästude kohta armastas öelda. Juhul kui vaid tõsine motivaator peaks silmapiirile tekkima.
Teeme ära?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar