Post by Stéphane Le Bail.
laupäev, juuni 28, 2014
laupäev, juuni 21, 2014
Sign Up to Dropbox
Liituge Dropboxi teenusega selle lingi kaudu. Saate kohe 2GB tasuta pilveruumi failide hoidmiseks ja mina saan selle lingi kaudu liitujate abiga kuni 16GB lisa kettaruumi. Aitähh!
Samsung Galaxy Note Pro 12.2 Model SM-P905 Antutu Benchmark - 35625 points
Samsung Galaxy Note Pro 12.2 Model SM-P905 AnTuTu Benchmark - 35625 points
Testing was performed with standard OS Android KitKat 4.4.2, all radios turned off (Flight mode). 
UX Android 4.4.2Multitask: 6874
Runtime: 3521
RAM 766,1/2796,7MB
RAM Operation 1672
RAM Speed 3016
CPU 2265 MHz (x4)
CPU Integer: 3407
CPU float point: 3942
GPU Adreno (TM) 330
2D graphics: [1600x2560] 1630
3D graphics: [1600x2560] 9083
IO 18956,5 / 27012,8 MB
Storage I/O: 1830
Database I/O: 650
teisipäev, mai 20, 2014
Panga valik Prantsusmaal
Eesti inimesele on üsna raske seletada, kui keeruline on Prantsusmaal pangakontot avada, kuna Eestist ei ole võrdluseks tuua midagi nii keerulist. Võibolla Ridala vallavalituses mingi maatüki erastamise teemalise asja ajamine volitatud isikuna on midagi võrreldavat.
Kuidas need pangad tunduvad aga võrreldes Eesti pankadega, sellest tahaksi Credit Agricole' näitel rääkida:
Küsimus kõigile prantsuse eestlastele - millisesse panka soovitate konto teha? Kas kellelgi on näiteks Caisse d'Epargne, Boursorama, LCL, BNP Paribas'i või Credit Mutuel'ga kogemusi? Konto avamine on ju keeruline protseduur, ei tahaks lihtsalt proovimiseks aega raisata.
Kuidas need pangad tunduvad aga võrreldes Eesti pankadega, sellest tahaksi Credit Agricole' näitel rääkida:
- SEPA makset peab käima tegemas pangakontoris ja see ebaõnnestub isegi seal aeg-ajalt. Siis tuleb paari päeva pärast uuesti minna ja uuesti proovida ja loota, et seekord õnnestuks. Eelmisest ülekandest pole alles jälgegi. Kui oma paari päeva tagust maksekorralduse koopiat näitad, laiutatakse käsi. Kontoriti on maksekorralduste kviitungid erinevatel blankettidel.
- Internetipanka sisenemiseks kasutatakse üht ja sama parooli, mida ei saa kodunt lahkumata vahetada.
- Internetipangas ei saa teha ka riigisiseseid makseid enne, kui sa pole pangakontoris käinud ja määranud ära "salvestatud saajaid".
- Telleritel puudub ühtne univorm. Mõned oleks lausa nagu koduriides hommikul selga unustanud. Seda, et keegi peale emakeele midagi ei räägi, pole mõtet mainidagi.
- Kui otsekorralduse ajaks ei ole kontol raha, võetakse süüdimatult 10, 25 ja 35 euro suurusi " Frais Commission D'intervention" tasusid.
- Kui suundud mõne pisiasja tegemiseks mitte samasse kontorisse, kus sa konto algselt avasid, siis hakkab sealse teenindaja ja sinu kodukontori personaalteenindaja vahel toimuma tihe telefoni- ja faksiliiklus. Vahest saadetakse välja ootama paariks tunniks, kuni bürokraatiahammasrattad infor jahvatavad.
Küsimus kõigile prantsuse eestlastele - millisesse panka soovitate konto teha? Kas kellelgi on näiteks Caisse d'Epargne, Boursorama, LCL, BNP Paribas'i või Credit Mutuel'ga kogemusi? Konto avamine on ju keeruline protseduur, ei tahaks lihtsalt proovimiseks aega raisata.
neljapäev, november 14, 2013
Kiri kõrvaarstile.
Tere!
Mul on selline kõrvamure, et umbes Juulis kui sa kõvasti ookeanis ujumas käidud ja murdlainetes müratud, siis sattus vesi keskkõrva. Kõndimise ajal loksub ja krõbiseb, just nagu siis kui väljas pool kilet väljast poolt sattunud vesi.
Aga see vesi on sinna sattunud ilmselt nina kaudu, sest nendes lainetes on hull rõhk ja see sind rullib nagu kaltsu, siis satub vesi igale poole kuhu vähegi võimalik.
Miks ma arvan, et ta sees pool on - sest väljast tuleb ju raputades välja.
Tasakaal on ka kohati häiritud. Vahest rohkem, vahest vähem.
Youtubest vaatasin üht videot, mis näitas, et kui seal vesi on ja loomuliku drenaaži kaudu välja ei tule, siis tuleks see kiiresti eemaldada, kuna muutub mõne kuuga paksuks nagu liim. Ja see võib jäädavalt kuulmisele mõju avaldada.
Ma ei saa aru, kas seda liimi siis ei saa enam pärast ära loputada meditsiiniliselt?
Ja teine asi, mis silma jäi tollest videost, on see, et kui kuulmeluud jäävad kauaks vette, siis nad võivad jäädavalt pehmeneda ja ei juhi enam heli edasi. Jälle kuulmine kannatab eksole.
Ja nüüd minu küsimus - miks ta mul huvitav loomulikult välja ei tule ja kas ma peaks arsti juurde minema või on mingeid muid variante? Arsti juurde minek on jube tülikas minu jaoks. Ma ei viitsi poeski käia.
Ahaa, veel üks asi, mis ei ole harilik - sellest suvest alates - peale esimest korda, on vesi hakkanud ka surfamas käies keskkõrva sattuma. Seda ma saan aru nii, et peale surfamas käimist on krõbin suurem, kohe aru saada, et vett on juurde tulnud. Ometi surfamise ajal on tegu hariliku "korraks pea vee alla" momentidega olnud. Et kas nüüd siis hakkabki nii olema, et vesi satub millegipärast jube kergelt keskkõrva? Või on vee keskkõrva sattumine täiesti loomulik, aga minu puhul on mingi jama sellega, miks ta ise välja ei vaju.
Tervitustega,
Ragnar
----------------------------------------------
Arsti juures selgus, et vaatamata minu hulgalistele vatitiku kuure, oli üks kõrv endiselt paksult liiva täis ja teises oli väike kivi, umbes 4-5mm diameetriga. See siis koliseski trepist käies vastu kilet. No ja ime siis, et hästi ei kuulnud. Peale mõlema kõrva meditsiinilist loputamist tegin ka kuulmise kontrolli. Selgus, et kuulmine on täitsa korras. Lõpp hea, kõik hea!
---------------------------------------------
Väike reklaam ka: Veel on alles mõned head Husqvarna murutraktorid LTH 151!
Mul on selline kõrvamure, et umbes Juulis kui sa kõvasti ookeanis ujumas käidud ja murdlainetes müratud, siis sattus vesi keskkõrva. Kõndimise ajal loksub ja krõbiseb, just nagu siis kui väljas pool kilet väljast poolt sattunud vesi.
Aga see vesi on sinna sattunud ilmselt nina kaudu, sest nendes lainetes on hull rõhk ja see sind rullib nagu kaltsu, siis satub vesi igale poole kuhu vähegi võimalik.
Miks ma arvan, et ta sees pool on - sest väljast tuleb ju raputades välja.
Tasakaal on ka kohati häiritud. Vahest rohkem, vahest vähem.
Youtubest vaatasin üht videot, mis näitas, et kui seal vesi on ja loomuliku drenaaži kaudu välja ei tule, siis tuleks see kiiresti eemaldada, kuna muutub mõne kuuga paksuks nagu liim. Ja see võib jäädavalt kuulmisele mõju avaldada.
Ma ei saa aru, kas seda liimi siis ei saa enam pärast ära loputada meditsiiniliselt?
Ja teine asi, mis silma jäi tollest videost, on see, et kui kuulmeluud jäävad kauaks vette, siis nad võivad jäädavalt pehmeneda ja ei juhi enam heli edasi. Jälle kuulmine kannatab eksole.
Ja nüüd minu küsimus - miks ta mul huvitav loomulikult välja ei tule ja kas ma peaks arsti juurde minema või on mingeid muid variante? Arsti juurde minek on jube tülikas minu jaoks. Ma ei viitsi poeski käia.
Ahaa, veel üks asi, mis ei ole harilik - sellest suvest alates - peale esimest korda, on vesi hakkanud ka surfamas käies keskkõrva sattuma. Seda ma saan aru nii, et peale surfamas käimist on krõbin suurem, kohe aru saada, et vett on juurde tulnud. Ometi surfamise ajal on tegu hariliku "korraks pea vee alla" momentidega olnud. Et kas nüüd siis hakkabki nii olema, et vesi satub millegipärast jube kergelt keskkõrva? Või on vee keskkõrva sattumine täiesti loomulik, aga minu puhul on mingi jama sellega, miks ta ise välja ei vaju.
Tervitustega,
Ragnar
----------------------------------------------
Arsti juures selgus, et vaatamata minu hulgalistele vatitiku kuure, oli üks kõrv endiselt paksult liiva täis ja teises oli väike kivi, umbes 4-5mm diameetriga. See siis koliseski trepist käies vastu kilet. No ja ime siis, et hästi ei kuulnud. Peale mõlema kõrva meditsiinilist loputamist tegin ka kuulmise kontrolli. Selgus, et kuulmine on täitsa korras. Lõpp hea, kõik hea!
---------------------------------------------
Väike reklaam ka: Veel on alles mõned head Husqvarna murutraktorid LTH 151!
teisipäev, november 05, 2013
Selle aasta surfi feil.
Teisipäeval 05.nov puhus vali tuul, aga magasin pool päeva maha, alles kell 15 taipasin, et puhub. Lendasin järve äärde. Vesi valge kõik ja puha. Hakkan üles panema, Leucatest NS poest ostetud XT ots ei pea. Kurat eelmine oli mul sae starteripaela kerast lõigatud ja ka pidas. Kaheksa eurine Leucate profipoest ostetud ots lihtsalt ei pea. Ja pingutada ei saa, mine või sirge mastiga sõitma. See oli selline tavaline valge kapron ots, suht libe, mitte nagu originaal -pehme ja kare. Jaman ja jaman ja ei pingutandki ära. Aeg samas lendab eksole, 18:30 on pime. Kümme matsi kammivad järve edasi tagasi, mina jebin kaldal otsaga. Ja ei saandki. Siis kerisin otsa ümber ühe võtme ja sikutasin alt käsitsi pingule nii palju kui suutsin.
Järgmine feil - ei saa kalipsot selga - no olin märjaks saanud ja uus kalipso ei lähe märjalt selga. Kõik jorsid on merel ka, et keegi aitaks. Lõpuks tõmbasin, et kas pooleks või selga. Tuli õnneks selga. Nii tihedalt ümber ja sättida ei anna enne kui vees. Ja läksin vee peale. Aga no trimm oli nii vale, kuna masti oli suht sirge. Puri oli nii väärakas, et üldse sõita ei saanud, tuul oli ka nats liiga vali viie-poolese purje jaoks. Panin mingi käna ka maha, suurevarba luu vist läks. Ja sõita ikka üldse ei saa, seda ma sain 15 mindiga aru, kisub kuidagi külg ees ja üldse liikuma ei saa...
Lendasin kaldale tagasi, panin 4.5-se purje ja 76L Sünkro Pro. Masti muidugi jälle paindesse ei saanud. Läksin peale, tuul kukkus ära ja selgus, et 5.5 oleks siiski paras olnud. Uppusin siis sellega nats oma 90 kiloga. Lõpuks sain tund aega kalda ääres madalas 200-300m lõikudena puhanguti sõita, kuna kaugemale ei taht minna, vesi läks üle pea ja pärast tulnuks räme šeim-vook. Koju sõites jäi Atsu kliimaseade ka vait. Täiega kordaläinud päev ikka!
Aga vähemalt varvas nüüd selline jäme, valus ja sini-hele-roheline.
Järgmine feil - ei saa kalipsot selga - no olin märjaks saanud ja uus kalipso ei lähe märjalt selga. Kõik jorsid on merel ka, et keegi aitaks. Lõpuks tõmbasin, et kas pooleks või selga. Tuli õnneks selga. Nii tihedalt ümber ja sättida ei anna enne kui vees. Ja läksin vee peale. Aga no trimm oli nii vale, kuna masti oli suht sirge. Puri oli nii väärakas, et üldse sõita ei saanud, tuul oli ka nats liiga vali viie-poolese purje jaoks. Panin mingi käna ka maha, suurevarba luu vist läks. Ja sõita ikka üldse ei saa, seda ma sain 15 mindiga aru, kisub kuidagi külg ees ja üldse liikuma ei saa...
Lendasin kaldale tagasi, panin 4.5-se purje ja 76L Sünkro Pro. Masti muidugi jälle paindesse ei saanud. Läksin peale, tuul kukkus ära ja selgus, et 5.5 oleks siiski paras olnud. Uppusin siis sellega nats oma 90 kiloga. Lõpuks sain tund aega kalda ääres madalas 200-300m lõikudena puhanguti sõita, kuna kaugemale ei taht minna, vesi läks üle pea ja pärast tulnuks räme šeim-vook. Koju sõites jäi Atsu kliimaseade ka vait. Täiega kordaläinud päev ikka!
Aga vähemalt varvas nüüd selline jäme, valus ja sini-hele-roheline.
reede, november 01, 2013
Scam SMS's and scam e-mails
People make money different ways. I have received the following scam SMS already twice this year:
Avis d'HUISSIER de JUSTICE: veuillez nous contacter en urgence au 0553710149 pour un dossier 140314314.
Sender: 38138
Message centre: +33689004000
-------------------------------------SCAM SMS version 2 --------------
priere de contacter le 0553710149 pour dossier vous concernant avant porsuites ref: 140314314
Sender: 38138
Message centre: +33689004000
-------------------------------------SCAM SMS version 3 --------------
Dernier avis avant saisie à vos frais. Applez-moi au 0553710149. Dossier 140314314. SCP CALMES Etude d'Hussiers.
Sender: 38138
-------------------------------------SCAM---------------------------------
From: Carlos Ribeiro, F-R, UK www.fr-uk.com
Please note that if you would like to work with us, you may only send your emails to
carl.ribeiro1@aol.co.uk or carl.ribeiro1@yahoo.co.uk emails sent anywhere else may not be seen.
I am contacting you on behalf of my employer who is interested in working with you after finding your
contact information on the Internet directory of your Chamber of Commerce.
My employer is the Owner of F-R, UK, and we are based in Scotland. We provide consultation and advise
to clients wishing to invest in the UK. Usually, for clients investing elsewhere, we have
associates/affiliates that are referred, but our client has chosen your country as a good destination to use
her assets as investments and we presently do not have any affiliates of associates in your country.
We have therefore decided to get other professionals, like you, based in your country to collaborate with
us in establishing a company or several companies under which we shall execute our client’s brief. Her
priority will be Property Development and Tourism, where my employer is an expert, whereas we will also
provide Loan/Venture Capital Services in other sectors.
Under Venture Capital, we shall focus on companies in Healthcare and Agriculture but our focus will
mostly be on Renewable Energy companies. It is important to note that the amount to be invested is USD
60, 000, 000 (Sixty Million US Dollars).
I have sent you this missive as a proposition to be our partner/associate. If you have any interest in this,
and have projects that need funding, we can finance them via these new companies. If not, since we still
want to work in your country, you could refer us to other companies/individuals that may be interested and
get a commission for your effort. As I advised above, our client has chosen your country and this is
because we believe that the economy of your country will grow significantly over the next 5-10 years.
At the moment, I am not sure you will have any interest in this process so I will give just the basic details.
If you would like to work with us, do respond to the email addresses already given above, indicating your
interest, otherwise I apologize for any inconvenience caused.
Yours Sincerely.
Carlos Ribeiro
Tel: (0044) 70 876 27 623
Avis d'HUISSIER de JUSTICE: veuillez nous contacter en urgence au 0553710149 pour un dossier 140314314.
Sender: 38138
Message centre: +33689004000
-------------------------------------SCAM SMS version 2 --------------
priere de contacter le 0553710149 pour dossier vous concernant avant porsuites ref: 140314314
Sender: 38138
Message centre: +33689004000
-------------------------------------SCAM SMS version 3 --------------
Dernier avis avant saisie à vos frais. Applez-moi au 0553710149. Dossier 140314314. SCP CALMES Etude d'Hussiers.
Sender: 38138
-------------------------------------SCAM---------------------------------
From: Carlos Ribeiro, F-R, UK www.fr-uk.com
Please note that if you would like to work with us, you may only send your emails to
carl.ribeiro1@aol.co.uk or carl.ribeiro1@yahoo.co.uk emails sent anywhere else may not be seen.
I am contacting you on behalf of my employer who is interested in working with you after finding your
contact information on the Internet directory of your Chamber of Commerce.
My employer is the Owner of F-R, UK, and we are based in Scotland. We provide consultation and advise
to clients wishing to invest in the UK. Usually, for clients investing elsewhere, we have
associates/affiliates that are referred, but our client has chosen your country as a good destination to use
her assets as investments and we presently do not have any affiliates of associates in your country.
We have therefore decided to get other professionals, like you, based in your country to collaborate with
us in establishing a company or several companies under which we shall execute our client’s brief. Her
priority will be Property Development and Tourism, where my employer is an expert, whereas we will also
provide Loan/Venture Capital Services in other sectors.
Under Venture Capital, we shall focus on companies in Healthcare and Agriculture but our focus will
mostly be on Renewable Energy companies. It is important to note that the amount to be invested is USD
60, 000, 000 (Sixty Million US Dollars).
I have sent you this missive as a proposition to be our partner/associate. If you have any interest in this,
and have projects that need funding, we can finance them via these new companies. If not, since we still
want to work in your country, you could refer us to other companies/individuals that may be interested and
get a commission for your effort. As I advised above, our client has chosen your country and this is
because we believe that the economy of your country will grow significantly over the next 5-10 years.
At the moment, I am not sure you will have any interest in this process so I will give just the basic details.
If you would like to work with us, do respond to the email addresses already given above, indicating your
interest, otherwise I apologize for any inconvenience caused.
Yours Sincerely.
Carlos Ribeiro
Tel: (0044) 70 876 27 623
reede, august 09, 2013
Täielik keemia!
Täiendasin natuke ennast keemia vallas ja silma jäi selline tabel - Mendelejevi tabel elementide avastanud riikide lõikes:
Küsimus Marek Strandbergile: "Kus on sinimustvalged lipud?". Eeldan natuke sügavama sisuga vastust.
 |
| Mendelejevi tabel elementide avastanud riikide lõikes. |
Küsimus Marek Strandbergile: "Kus on sinimustvalged lipud?". Eeldan natuke sügavama sisuga vastust.
laupäev, juuni 01, 2013
Koliks soojale maale?
 |
| Monaco GP, 25.03.2011 |
Järgmine nüanss - nii siin kui seal on võimalik talvel mägedesse suusatama sõita mõistliku ajaga - jälle ei jääks millestki ilma kui siit ära koliks. Vahemere ääres elu keeb, aga meie elame Baskimaal, mis on nagu Prantsuse Setomaa.
Muretseda on jäänud vaid sissetulekuallika leidmise peale Vahemere ääres. Ilmselt Prantsusmaal mitte Hispaanias. See protsess võtab mul ühes tuumas koguaeg umbes 2-3% ressurssi. Mets on küll mõnus, aga võiks ju midagi hoopis muud teha - näiteks veesõidukite vallas või kasvõi auto-moto alal. Offroadihobiga saab muidugi metsas töö käigus tegelda :) Paljud peavad autodega mudas müttamise eest peale maksma.
Siin, kus kõik asjad on ilusate hindadega ning potensiaalseid kliente on palju, võiks teha kasvõi autolammutuse või -töökoja. Kunagi kui ma veel Eestis elasin, oli mul sarnane algatus plaanis. Isegi partner ja kinnisvara sai juba tookord välja otsitud, aga ühel hetkel avaldas partner soovi üksi edasi minna. Ma astusin teepealt eest ja tema on tänaseni tubli poiss olnud - www.autoart.ee
Kes seekordses start-up'is tahaks kaasa lüüa? Üksi on jõle igav ja paljud otsivad variante, kuidas Eestist tulema saada.
pühapäev, aprill 07, 2013
Sauternes, foie gras ja baguette...
... need me sõbrad kolmekesi.
 |
| Baguette, foie gras and a bottle of Sauternes |
pühapäev, oktoober 14, 2012
Husqvarna 555 FXT võsalõikaja pehmed reduktorid
 |
| Husqvarna 545 Fx purunenud reduktori detail. |
Toon siin ühe hea paralleeli. Jalatsitootja Crocs näiteks astus raskelt ämbrisse sellega, et plätud kestavad liiga kaua ja inimesed ei pea neid väga tihti vahetama. Seeläbi kannatavad aga müüginumbrid. Kahju et mul ei ole sammuloendurit, aga see, et ma käin juba kolmandat aastat 2 paari Crocs'i plätudega, räägib enda eest. Olgu siinkohal hinnanguliselt välja toodud veel minu jalatsikasutuse protsendid:
- Crocs'i plätu 96%
- töösaabas, kui ma vahest metsa satun 2,2%
- korvpallitoss 1,5% (ainult korvpallitrennides)
- jalgrattaking 0,1% (suhteliselt ebamugav on nendega niisama kõndida või poodi minna)
- king (matused, pulmad, tippkohtumised jms) 0,1%
- mäesuusasaabas (veel kordades kehvem poes käia kui jalgrattakingaga) 0,1%
Ehk siis põhimõtteliselt on viimase 3 aastaga kulunud jalanõude peale ainult 15+15 euri. Need 2 paari Crocs'i plätusid käivad vähemalt 3 aastat veel. Võrdluseks oli mul üks kutt, kes soovis saemehena kätt proovida ja ostis prantsusmaal odavad Crocsi koopiad. Need kestsid umbes kuu aega ja tallad olid läbi nii et varvas käis vastu asfalti. Tõsi, maksid küll poole vähem kui originaalid. Sama kiiresti nagu lõppesid libacrocsid, lõppes ka selle mehehakatise töötahe.
neljapäev, august 09, 2012
Paar nostalgilist banaalilugu
Pakkusin täna Sääle banaani otsast ampsu, Sää raputas pead nagu ma oleks talle pakkunud marineeritud kõrvitsat. Ja selle peale hakkasid meenuma nostalgilised banaanilood üheksakümnendatest.
- Pärnuvanaema sattus 80.-ndatel Lõuna-Koreasse turismireisile. Tagasi tulnud, rääkis kuidas neil oli võimalik süüa nii hommikuks, lõunaks kui õhtuks banaani. Ja peale esimest nädalast banaanidieeti, astudes söögilaua juurde oli emotsioon "jälle need banaanid". See tundus mulle, kes ma võisin olla tol ajal 10 aastane, täiesti uskumatu ja tundus nagu lihtsalt kelkimisena. No mismoodi saab üldse mõelda "jälle need banaanid", kui mina olin saanud elus üldse võibolla 5 korda banaani süüa ja mulle banaan väga maitses. Maitseb muide siiani. Ma olin veendunud, et kui mul oleks valikut, sööksin ma ainult banaani, kasvõi elu lõpuni. Ja see oleks võimatu, et banaan võib ära tüüdata.
- Kristine tädimees Umberaivar oli Tallinnas valuutapoest banaani ostnud. Tädipoeg Mihkel ei jõudnud ära oodata, kuni nad Kristinega kokku saavad ja sõi banaani kohe ära. Aga selleks, et Kristinele näidata, et ta oli tol päeval banaani söönud, hoidis mihkel banaanikoori õhtuni alles ja käis ringi koored näpus. Kui õhtul koos Tallinnast tagasi hakati sõitma, siis Mihkel ei tahtnud kohe hõisata, et ta tol päeval banaani sai, vaid üritas koortega Kristinele silma jääda, et kadedust tekitada. Kristine aga sihilikult ei võtnud seda teemat üles ja tegi nagu ta neid koori ei märkakski, et Mihkel sellega uhkustada ei saaks. Ju nad olid siis ikka nii vanad juba, et lihtsalt uhkustama minna teemal "aga mina sain täna banaani" tundus juba lapsik.
- Kütimadise laps Madiken oli kahe aastane ja haigeks jäänud. Arst soovitas kõhuhäda vastu lapsele banaani anda. Ja nii see kohusetundlik noore lapse isa Madis käiski žiguliga 2 korda nädalas Tallinnas valuuta poest soome sõpradelt saadud FIM'ide eest Madikenile banaani ostmas.
Olid ajad!
Isegi Nokia 8110 klapiga mobiil sai omale kaarja disaini tõttu hüüdnimeks banaan
reede, juuli 20, 2012
Kuidas ma oma kolmandal Tour de France'l käisin
Tere lugeja. Täna on mulle sulle jutustada lugu sellest, kuidas ma Tour de France'i 18. etappi vaatamas käisin. Lase tooli seljatugi natuke alla ja mine too külmikust uus õlle, see jutt tuleb pikem kui üks lehekülg.
Natuke eellugu, mis võiks mõtlema panna inimese, kelle jaoks rattasõit on lihtsalt üks spordiala ja Tour de France (edaspidi TdF) on lihtsalt üks jalgrattavõistlus. TdF on spordiüritus, millel on publikut igal etapil raja ääres kaasa elamas rohkem kui oli inimesi Balti ketis ja televiisorite ees jälgib mängu julgelt üle 10 miljoni huvilise, võibolla koguni 15 miljonit. Aga miks siis? Igav ju - suur kari sõidab pundis läbi Prantsusmaa. Ei ole päris nii, sest tuurist on kujunenud oma ala iga aastane tippsündmus ja seda peeti tänavu juba 99.-ndat korda. Meil ei ole siin tegu maailma mastaabis ebapopulaarse spordialaga nagu näiteks murdmaasuusatamine, milles eestlastel geograafilise asendi tõttu jopanud on ning midagi on õnnestunud korda saata. Murdmaasuusatamine on ala, mis iga eesti spordisõpra švipsis peaga välismaalaste seltskonnas rusikaga vastu rinda koputama paneb - our Kiku and our Andrus. Need auväärt nimed ja teod on suure tõenäosusega level või paar allpool ükskõik millise kasvõi ühekordse TdF etapivõidu saavutanud ratta-Ramboga. Aga mees, kes veereb kollase särgiga Champs-Élysées'le, on natukene teisest puust. Mõelgem sellele, et murdmaasuuski on üldse jalga pannud võibolla iga kahekümne viies eurooplane ja ehk 1% maailma elanikest (minu tagasihoidlik hinnang), seevastu jalgrattaga on sõitnud suure tõenäosusega peaaegu iga 20 aastane eurooplane. Annaksin veel hinnanguid - optimistlikult pakkudes võib üle Euroopa keldrites talve ootamas olla mõnisada tuhat murdmaasuusapaari. Seevastu julgeksin pea pakule panna, et ainuüksi Prantsusmaal on täna töökorras jalgrattaid 10-20 miljonit. Tõsi, naisekandmine, sääsetapmine ja mobiiltelefoni viskamine on Euroopa lõikes veel ebapopulaarsemad spordialad kui murdmaasuusatamine, aga mitte oluliselt, sest kõiki viimases lauses mainitud spordialasid harrastab maailmas umbes 0% elanikkonnast, kui ümardada täisarvuni.
Siit see siis kõik algab - jalgratas on huvitav ja äraütlemata kasulik leiutis. Jalgrattaga läheb inimene poodi, kui pood jääb kaugemale kui kilomeeter, jalgrattaga käiakse tööl, jalgrattaga käiakse koolis. Mina käisin lapsepõlves suvevaheaegadel Ereliukasega isegi karjas. Kui palju inimesi läheb tööle, kooli, karja, trenni, poodi, sõbrale külla suusatades? Naerma ajab, eks ole! Üks väike vastuolu siin on - nimelt kui palju kasutatakse jalgratast Aasias igapäevaelus, aga kas te leiate TdF osavõtjate hulgast mõne asiaadi või miks Pekingi olümpiamängudel 18 erineva jalgratta distipliini medalikomplekti hulgast jagus Aasiasse vaid 2 pronksi? Miks see nii on, sellest võiks filosofeerida mõni teine kord.
Kui nüüd lõpetada jalgratta- ja murdmasuusatamise globaalne kandepindade võrdlemine, siis võiks veel algandmetesse kirjutada asjaolud, et elan Prantsusmaal ning tuuril osaleb ka "meie" Rein Taaramäe, siis lahendus on ühene - tuli ka see aasta kohale minna ja osa saada!
Olin siseriiklikule komandeeringule kodunt paari-kolmesaja kilomeetri kaugusele mägedesse üht metsakultuuride hooldamise tööd üle vaatama minemas kui ühtäkki tundsin, et mootoril kadus vääne tagant ära. No ei taha enam mäkke sõita. Mägi iseenesest ei ole ju nii järsk ja auto ei tohiks lahjaks jääda. Kümne sekundiga sain aru, et asi on mäda. Kuna prantslasega kokkusaamine oli hommikul kell 10 mägedes ja mul oli sinna 5 tundi sõitu, siis otsustasin südaööl väikse varuga välja sõita. Probleemi ilmnedes keerasin kiirtee parklasse, et olukorraga tutvumiseks kapotti alla vaadata. Autost väljudes oli selge, et tegu on mingi ülekuumenemise juhtumiga - sellest andsid märku kuumast naksuv väljalaskekollektor ja sumbutaja. Mootori temperatuuri näidik armatuuris oli aga 90 peal nagu kõik oleks korras. Tegelikult oligi mootori temperatuur normaalne, kuna jahutussüsteem huugas viimase piiri peal käia. Auto õhkas kuuma nii kaugele, et see oleks talvises Eestis kolmanda korruse räästad ka tilkuma pannud. Mõtlesin, et teha pole midagi, rullisin autokastis oma reisivoodi ilusti lahti ja mõtlesin, et hommik on õhtust targem. Aga no mis ta ikka oli - silmaga ju ei näe, miks mootor ülekuumeneb, nii et suur ventilaator ja poole ruutmeetrine tuline radikas vaevu vaevu jahutusvedeliku temperatuuri kontrolli all jõuavad hoida kuigi väljas oli vaid 13 kraadi sooja. Mis mul muud teha oli kui proovida edasi sõita. Kohe oli selge, et auto ei sõida, pöörasin kõrvale ja teatasin prantslasele, et mina täna kohale ei jõua, force majeure! Tema muidugi pakkus lahenduseks, et tuleb sikutab mu sihtkohta, vaatame objektid üle ja siis mõtleme mis edasi saab. Talle ei sobinud seda edasi lükata, kuna ka tema sõitis kohtumispaika terve tööpäeva. Tuligi mulle järgi ja vedas mu 100km paela otsas mägedesse. Kuna mul mootor tühikäigul käis probleemideta, siis sain köie otsas nautida siiski võimendatud pidureid ja rooli. Ja pealegi, seisva mootoriga poleks automaati vedada nagunii saanud. Mina hoidsin piduritega köie pingul ja 350 CDI mootoriga Benz vedaski meid probleemideta kohale. Prantslane hakkas küll kohapeal väikestest garaažidest mu autole abi otsima, aga mulle oli ammu selge, et siin aitab ainult Nissani hooldustöökoda ja õliste näppudega pässid, kes suudavad külavahel Peugeot 206-le uued piduriklotsid panna, ei oska kohe kindlasti öelda, mis mu autol antud juhul viga on. Tegelikult pean hakkama mõtlema itimehe palkamise peale, sest peale selle, et rattalaager undab või rehv on tühi, ei ole ilma Boschi diagnostikata midagi tarka selle auto juures peale hakata. Osta või Villis!
Metsatööstur näitas mulle langid ära ja jättis mu mägedesse koos mu perses Navaraga. Mitte et mul selle vastu midagi oleks olnud, auto ju liikus ikka kuigipalju - mäest üles 30 ja alla 60-70 km/h. Nii ma seal neid lanke siis üle vaatama hakkasin. Aga õhtu oli juba. Sellisest päevast oli ka siiber. Avasin oma ekspeditsioonivoodi ja magasin värskes õhus ja tirtsude viiuldamise saatel kella 22-st kümneni.
Teisel päeval kõmpisin oma udupeene Garmin GpsMap 78s-ga läbi kõik 24 hektarit kuuse-, lehise-, nulunoorendikud ja et tööde maksumust adekvaatselt hinnata, oli mul võsalõikaja kaasas, et proovitükke teha. Tegin neli tundi tööd kahel erineval proovitükil ja sain selge pildi ette. Mis muud kui jõkke pesema ja suund kodu poole. Tegelikult oli mul siiski kavalam plaan - TdF järgmise päeva etapi start oli Toulouse's Blagnac'i äärelinnas ja kuna see jäi mu marsruudile, otsustasin seda starti vaatama minna. Vaim oli valmis pandud, et liigun öösel 30km/h ja hommikul sätin ennast suure tuuri starti jälgima ja kuna kaamera oli ka kaasas, siis rattureid pildistama. Jõudsin veel kurvastada, et ei olnud võtnud fotokale kaasa ühtegi varuakut (teadlikult sellist üritust pildistama minnes alla 2 varuaku ei ole mõtet rääkidagi). Aga siis mõtlesin, et 100 pilti ikka saan pooliku akuga teha... nii Evansist mõned, Taaramäe kindlasti, Greipel ja Cavendish... Sagan muidugi, Vökler, Päär Rooland, Wiggo ja Froome ja kui akut peaks jääma, siis kõike muud ka. Selliste lootustega hakkasin Toulouse'i suunas liikuma, ikka mäest üles 30 ja alla 70km/h. Taha kogunenud autod lasin ilusti mööda. Ega mul enam väga palju sõita ei jäänudki kui järsku hakkas jama pihta. Auto ei lähe enam 30-ki välja. Mäest alla läheb, aga üles ei taha üldse enam minna. Võibolla siis maksimaalselt 10km/h. juba arvutasin, kui kaua niimoodi koju jõudmine aega võtta võiks :) Umbes kilomeetri läbinud sai mulle selgeks, et see auto omal jalal enam siit edasi ei liigu ja pöörasin äsja niidetud viljapõllule, et avada taas oma ekspeditsioonivoodi. Uni tuleb mul vähemalt silmapilkselt kui vaja...
Järgmisel päeval käis meil kõva side staabiga, andsin korralduse Kletsi bussile treila taha otsida ja omale järgi tulla. Pluhv saigi lõpuks Dax'i linnast Kiloutou tööriistarendist korraliku treila, ööpäeva eest tuli välja käia 150 rahaühikut. Krediitkaarti tal ei olnud, aga sai kuidagi kokkuleppele, et maksab ühe päeva eest kohe ära ja asi ants.
Lõpuks õhtu hakul jõudis mu päästja kohale, laadisime Nissani treila peale. No see treiler oli ikka viimasepeal. Kui praegu vaatan, et Respo prastoid autotreilerid maksavad ka 4000 euro kandis, siis sellise prantsuse treila hind võiks olla vähemalt 6000€. Ma ei hakka täpsemalt kirjeldama, muidu see kirjatükk ei saakski valmis, aga Respo kodukal kõige vingem autotreiler on nagu juust meie valdusse antud prantslase kõrval. Hüppasin rooli. E-katti mul muidugi ei ole, aga Prantsusmaal on hea kui politseile kasvõi Id-kaarti näitad. Mingitest aegumise kuupäevadest, kindlustuspoliisidest, juhilubade kategooriatest, ülevaatuse olemasolust siin välismaalaste puhul küll ükski politsei ei ole hoolinud. Näitad aga ID-kaarti ja auto passi ja sõidad edasi. Kohe sai selgeks, et see sõit väga lõbus olema ei saa, sest Kletsi bussil pole piisavalt väänet ega massi. Treila koos lastiga võis kaaluda umbes 3 tonni, aga kindalaekast leitud tehnilisest passist lugesime välja, et Transitile tohib taha panna ainult poolteist tonni - olime 2 korda lõhki. No veel hullem kui me oleks 1.8L bensiinimootoriga bemmi või 1.9 TDI Ventoga seda koormat vedada üritanud.
Kletsi buss oli halbadest valikutest parim. Lõpp hea, kõik hea, ütlen etteruttavalt. Politseil oli tol päeval tohutu haarang, Pluff oli Mont-de-Marsanis 2 korda puhunud ja nüüd lähenedes ühele ringteele, paistis juba kaugelt, et 3 mootorrattur-žandarmit teevad ringi peal kõva kontrolli. Aga no meie puhul on ju kaugelt näha, et kõik on korras ja meid nad ei tülitanud õnneks. Ha-ha-haa, tegelikult ma polnud kindel, kas mul üldse mõni dokument kaasas on, teiseks pole mul BE katti olemaski, kolmandaks on haagise mass lõhki, neljandaks ei usu ma et Kletsi Van'il ülevaatus olemas on... Peaaegu oleksimegi vahele jäänud ringilt maha sõites, kuna meie taha kogunes pika sirge tõusu tõttu autode rivi. Tõusu pole ollagi, isegi Lõuna-Eestist leiab selliseid, aga paigalt võttes üle 2. käigu ei lähe, tee või tina. Õnneks politseinikud meie taha tekkinud ummikut tähele ei pannud, tõus lõppes ja laskumistel lükkas massiivne haagis meid vahest isegi 4. käiguga pidurdades kiiruseni 100km/h. Ega see nüüd väga mõnus tunne ei olnud, aga hoogu oli tarvis selleks, et järgmisele tõusule vastu minna. Ja niimoodi tuli läbida üle 200 km. Korra oli üks paarisaja meetrine tõus vaja ka esimese käiguga võtta, kuna vahetult enne ristmikku oli stopmärgiga ristmik. Vot see oli kogemus!
Järgmisel päeval kui treilerit tagasi läksin viima, tundus Kletsi Ford palja treileriga väga särtsakas pill. Ja kui veel treila sain ära antud, siis mõtlesin, et miks ma küll varem selle bussiga Eesti sõitmist nii tõsiseks katsumuseks olin pidanud. See buss on ju hull püss, jookseb lõdvalt 100 välja, varu ainult minutike kannatust. Pole see 3300km midagi lasta ilma koormata. Jõudsingi tõdemuseni, et kõik on suhteline.
Aga lõppenud velotuurist veel mõne sõnaga. Vaatasin ülekandeid iga päev, vahele jäid vaid 3 etappi. Selle aasta TdF-l osalenud sportlaste taseme üle sain hea ülevaate. Tegelikult otsustati selle aasta hinnalisemad särgid ära umbes esimese nädala lõpuks. See oli siis kui Cancellara andis kollase särgi üle Wigginsile ja Taaramäe valge särgi Van Garderenile.No ja kui siis Voeckler ka täpilise omale sai, oli tuur sisuliselt läbi juba nädal aega tagasi.
Tuuri ülim eesmärk leidis oma lahenduse 7. etapil kuui Wiggo sai kollase särgi omale. Sellest hetkest veerevad grupi peas põhipalgaga Sky Cycling Team'i tööhobused, et hoida silma peal sellel, et atrõõvi ei satuks Nibali, Van den Broeck või Van Garderen. Etapi lõppudel lasti Lotto ja LiquidGaz'i meestel näidata, kumb suudab finisijooneks oma sprinterile parema koha kätte mängida - kas Lotto Greipelile või Liquidgaz Saganile. Vot ei tea, miks Cavendish & Co tuuri keskel paljusid lamedaid etappe mitte isegi ei proovinud võita. Need võidud jagatigi enamus Greipeli ja Sagani vahel.
Mägistel etappidel lasti nagu ikka mitmel ebaolulisel mehel etapivõitu maitsta, aga olgem ausad, Voeckler on minu silmis peale Wiggo teine mees sadulas. Ei saa öelda, et nõrk mees võitis etapi õnne korral. Sama lugu Pierre Rolandi etapivõidu kohta. Mõni teine etapivõitja sai aga etapivõitjaks küll vaid tänu sellele, et ta oli parim kui ülejäänud jooksikud ja peloton veeres üle finisijoone anektoote rääkides. Aga Voecklerist - peale seda kui ta suhteliselt tuuri algul kukkumise pärast kollasele särgile enam ei pretendeerinud, võttis mees järgmise eesmärgi ja võttis tuuri viimasel veerandil mägironija punaste täppidega valge särgi oma kontrolli alla ja sõitis sellega Pariisini. Olümpiavõitja särgis tuuri läbinud Mark Cavendish saavutas oma eesmärgi - ta on nüüd võitnud neljal järjestikkusel TdF-l viimase etapi. Wiggins on aga mees teiselt planeedilt- kujutage ette kuidas on võimalik võita kolmedelt olümpiamängudelt hulgaliselt medaleid trekisprindis ning seejärel ala vahetada ning täna olla ülekaalukalt maailma parim temposõitja ning TdF võitja. Hämmastav, kuigi Tour de France eel peetava Criterium du Dauphine võitis Wiggins veenvalt ja eks teda peetigi suurfavoriidiks. Ma loodan Taaramäe läbilööki absoluutsesse tippu, aga täna on see tipp ikka maru kaugel. See konkurents on tihe, sest nagu ma mainisin sissejuhatuses, on jalgrattaspordil erinevalt murdmaasuusatamisest erakordselt lai kandepind. Või lohutame ennast nii nagu kombeks on saanud - kui keegi on liiga hea või parem kui meie mees, siis hakkame teda keelatud ainete kasutamises juba ette süüdistama. Peale eelmise aasta tuuri lõppemist Cadel Evansi võiduga, mõtlesin, et see aasta võidab Andy Schleck'i, aga tal oli Taaramäega sama jama - mõni kuu enne TdF kukkumisel saadud vigastused kummutasid lootused tuurilt hea tulemus võtta. Muide, Andy vend Fränk Schleck oli vist Contadoriga grillimas käinud, seega sai 17 juulil võistluskeelu ja võeti tuurilt maha.
Lõppsõnaks nii palju, et lamedal sõidetavad grupisõidud on ikka ääretult igavad. Õnneks saadakse sellest aru ka telepildi tootjate hulgas ja need helikopteritelt tehtud vahevõtted Prantsusmaa vaatamisväärsustest HD pildi vahendusel on maru ilusad ja neil on alati tuuri ülekannetes oma koht. Selliste igavate lamedate etappide võitja ennustamine ei olnud väga raske ülesanne, sest valida oli 3 mehe hulgast. On need Saganid ja Cavendishid, Greipel ja Kirsipuu kõik omamoodi kõvad mehed, aga minu jaoks on võitja ikka see, kes on parim eraldistartides või tuuri kokkuvõttes kollasega finišeerib. Legendideks saavad rattaspordi ajaloos vaid väga kõvad sprinterid (ratturite keeles pakspersed), kuid Miguel Induraini ja Lance Armstrongi sugusteks mitte iial, c'est la vie!
 | |
| Haapsalu Neoroloogiahaigla personal Balti ketil, Rapla küljeall. Mina ka täiesti äratuntav, suure tõenäosusega "häda-abi pakist" saadud riietega. |
Siit see siis kõik algab - jalgratas on huvitav ja äraütlemata kasulik leiutis. Jalgrattaga läheb inimene poodi, kui pood jääb kaugemale kui kilomeeter, jalgrattaga käiakse tööl, jalgrattaga käiakse koolis. Mina käisin lapsepõlves suvevaheaegadel Ereliukasega isegi karjas. Kui palju inimesi läheb tööle, kooli, karja, trenni, poodi, sõbrale külla suusatades? Naerma ajab, eks ole! Üks väike vastuolu siin on - nimelt kui palju kasutatakse jalgratast Aasias igapäevaelus, aga kas te leiate TdF osavõtjate hulgast mõne asiaadi või miks Pekingi olümpiamängudel 18 erineva jalgratta distipliini medalikomplekti hulgast jagus Aasiasse vaid 2 pronksi? Miks see nii on, sellest võiks filosofeerida mõni teine kord.
Kui nüüd lõpetada jalgratta- ja murdmasuusatamise globaalne kandepindade võrdlemine, siis võiks veel algandmetesse kirjutada asjaolud, et elan Prantsusmaal ning tuuril osaleb ka "meie" Rein Taaramäe, siis lahendus on ühene - tuli ka see aasta kohale minna ja osa saada!
Olin siseriiklikule komandeeringule kodunt paari-kolmesaja kilomeetri kaugusele mägedesse üht metsakultuuride hooldamise tööd üle vaatama minemas kui ühtäkki tundsin, et mootoril kadus vääne tagant ära. No ei taha enam mäkke sõita. Mägi iseenesest ei ole ju nii järsk ja auto ei tohiks lahjaks jääda. Kümne sekundiga sain aru, et asi on mäda. Kuna prantslasega kokkusaamine oli hommikul kell 10 mägedes ja mul oli sinna 5 tundi sõitu, siis otsustasin südaööl väikse varuga välja sõita. Probleemi ilmnedes keerasin kiirtee parklasse, et olukorraga tutvumiseks kapotti alla vaadata. Autost väljudes oli selge, et tegu on mingi ülekuumenemise juhtumiga - sellest andsid märku kuumast naksuv väljalaskekollektor ja sumbutaja. Mootori temperatuuri näidik armatuuris oli aga 90 peal nagu kõik oleks korras. Tegelikult oligi mootori temperatuur normaalne, kuna jahutussüsteem huugas viimase piiri peal käia. Auto õhkas kuuma nii kaugele, et see oleks talvises Eestis kolmanda korruse räästad ka tilkuma pannud. Mõtlesin, et teha pole midagi, rullisin autokastis oma reisivoodi ilusti lahti ja mõtlesin, et hommik on õhtust targem. Aga no mis ta ikka oli - silmaga ju ei näe, miks mootor ülekuumeneb, nii et suur ventilaator ja poole ruutmeetrine tuline radikas vaevu vaevu jahutusvedeliku temperatuuri kontrolli all jõuavad hoida kuigi väljas oli vaid 13 kraadi sooja. Mis mul muud teha oli kui proovida edasi sõita. Kohe oli selge, et auto ei sõida, pöörasin kõrvale ja teatasin prantslasele, et mina täna kohale ei jõua, force majeure! Tema muidugi pakkus lahenduseks, et tuleb sikutab mu sihtkohta, vaatame objektid üle ja siis mõtleme mis edasi saab. Talle ei sobinud seda edasi lükata, kuna ka tema sõitis kohtumispaika terve tööpäeva. Tuligi mulle järgi ja vedas mu 100km paela otsas mägedesse. Kuna mul mootor tühikäigul käis probleemideta, siis sain köie otsas nautida siiski võimendatud pidureid ja rooli. Ja pealegi, seisva mootoriga poleks automaati vedada nagunii saanud. Mina hoidsin piduritega köie pingul ja 350 CDI mootoriga Benz vedaski meid probleemideta kohale. Prantslane hakkas küll kohapeal väikestest garaažidest mu autole abi otsima, aga mulle oli ammu selge, et siin aitab ainult Nissani hooldustöökoda ja õliste näppudega pässid, kes suudavad külavahel Peugeot 206-le uued piduriklotsid panna, ei oska kohe kindlasti öelda, mis mu autol antud juhul viga on. Tegelikult pean hakkama mõtlema itimehe palkamise peale, sest peale selle, et rattalaager undab või rehv on tühi, ei ole ilma Boschi diagnostikata midagi tarka selle auto juures peale hakata. Osta või Villis!
Metsatööstur näitas mulle langid ära ja jättis mu mägedesse koos mu perses Navaraga. Mitte et mul selle vastu midagi oleks olnud, auto ju liikus ikka kuigipalju - mäest üles 30 ja alla 60-70 km/h. Nii ma seal neid lanke siis üle vaatama hakkasin. Aga õhtu oli juba. Sellisest päevast oli ka siiber. Avasin oma ekspeditsioonivoodi ja magasin värskes õhus ja tirtsude viiuldamise saatel kella 22-st kümneni.
Teisel päeval kõmpisin oma udupeene Garmin GpsMap 78s-ga läbi kõik 24 hektarit kuuse-, lehise-, nulunoorendikud ja et tööde maksumust adekvaatselt hinnata, oli mul võsalõikaja kaasas, et proovitükke teha. Tegin neli tundi tööd kahel erineval proovitükil ja sain selge pildi ette. Mis muud kui jõkke pesema ja suund kodu poole. Tegelikult oli mul siiski kavalam plaan - TdF järgmise päeva etapi start oli Toulouse's Blagnac'i äärelinnas ja kuna see jäi mu marsruudile, otsustasin seda starti vaatama minna. Vaim oli valmis pandud, et liigun öösel 30km/h ja hommikul sätin ennast suure tuuri starti jälgima ja kuna kaamera oli ka kaasas, siis rattureid pildistama. Jõudsin veel kurvastada, et ei olnud võtnud fotokale kaasa ühtegi varuakut (teadlikult sellist üritust pildistama minnes alla 2 varuaku ei ole mõtet rääkidagi). Aga siis mõtlesin, et 100 pilti ikka saan pooliku akuga teha... nii Evansist mõned, Taaramäe kindlasti, Greipel ja Cavendish... Sagan muidugi, Vökler, Päär Rooland, Wiggo ja Froome ja kui akut peaks jääma, siis kõike muud ka. Selliste lootustega hakkasin Toulouse'i suunas liikuma, ikka mäest üles 30 ja alla 70km/h. Taha kogunenud autod lasin ilusti mööda. Ega mul enam väga palju sõita ei jäänudki kui järsku hakkas jama pihta. Auto ei lähe enam 30-ki välja. Mäest alla läheb, aga üles ei taha üldse enam minna. Võibolla siis maksimaalselt 10km/h. juba arvutasin, kui kaua niimoodi koju jõudmine aega võtta võiks :) Umbes kilomeetri läbinud sai mulle selgeks, et see auto omal jalal enam siit edasi ei liigu ja pöörasin äsja niidetud viljapõllule, et avada taas oma ekspeditsioonivoodi. Uni tuleb mul vähemalt silmapilkselt kui vaja...
Järgmisel päeval käis meil kõva side staabiga, andsin korralduse Kletsi bussile treila taha otsida ja omale järgi tulla. Pluhv saigi lõpuks Dax'i linnast Kiloutou tööriistarendist korraliku treila, ööpäeva eest tuli välja käia 150 rahaühikut. Krediitkaarti tal ei olnud, aga sai kuidagi kokkuleppele, et maksab ühe päeva eest kohe ära ja asi ants.
Lõpuks õhtu hakul jõudis mu päästja kohale, laadisime Nissani treila peale. No see treiler oli ikka viimasepeal. Kui praegu vaatan, et Respo prastoid autotreilerid maksavad ka 4000 euro kandis, siis sellise prantsuse treila hind võiks olla vähemalt 6000€. Ma ei hakka täpsemalt kirjeldama, muidu see kirjatükk ei saakski valmis, aga Respo kodukal kõige vingem autotreiler on nagu juust meie valdusse antud prantslase kõrval. Hüppasin rooli. E-katti mul muidugi ei ole, aga Prantsusmaal on hea kui politseile kasvõi Id-kaarti näitad. Mingitest aegumise kuupäevadest, kindlustuspoliisidest, juhilubade kategooriatest, ülevaatuse olemasolust siin välismaalaste puhul küll ükski politsei ei ole hoolinud. Näitad aga ID-kaarti ja auto passi ja sõidad edasi. Kohe sai selgeks, et see sõit väga lõbus olema ei saa, sest Kletsi bussil pole piisavalt väänet ega massi. Treila koos lastiga võis kaaluda umbes 3 tonni, aga kindalaekast leitud tehnilisest passist lugesime välja, et Transitile tohib taha panna ainult poolteist tonni - olime 2 korda lõhki. No veel hullem kui me oleks 1.8L bensiinimootoriga bemmi või 1.9 TDI Ventoga seda koormat vedada üritanud.
 |
| Algab kannatuste rada, bussis tonn rauda, haagis koos lastiga 3t, kapoti all kõigest 60kW |
Järgmisel päeval kui treilerit tagasi läksin viima, tundus Kletsi Ford palja treileriga väga särtsakas pill. Ja kui veel treila sain ära antud, siis mõtlesin, et miks ma küll varem selle bussiga Eesti sõitmist nii tõsiseks katsumuseks olin pidanud. See buss on ju hull püss, jookseb lõdvalt 100 välja, varu ainult minutike kannatust. Pole see 3300km midagi lasta ilma koormata. Jõudsingi tõdemuseni, et kõik on suhteline.
Aga lõppenud velotuurist veel mõne sõnaga. Vaatasin ülekandeid iga päev, vahele jäid vaid 3 etappi. Selle aasta TdF-l osalenud sportlaste taseme üle sain hea ülevaate. Tegelikult otsustati selle aasta hinnalisemad särgid ära umbes esimese nädala lõpuks. See oli siis kui Cancellara andis kollase särgi üle Wigginsile ja Taaramäe valge särgi Van Garderenile.No ja kui siis Voeckler ka täpilise omale sai, oli tuur sisuliselt läbi juba nädal aega tagasi.
Tuuri ülim eesmärk leidis oma lahenduse 7. etapil kuui Wiggo sai kollase särgi omale. Sellest hetkest veerevad grupi peas põhipalgaga Sky Cycling Team'i tööhobused, et hoida silma peal sellel, et atrõõvi ei satuks Nibali, Van den Broeck või Van Garderen. Etapi lõppudel lasti Lotto ja LiquidGaz'i meestel näidata, kumb suudab finisijooneks oma sprinterile parema koha kätte mängida - kas Lotto Greipelile või Liquidgaz Saganile. Vot ei tea, miks Cavendish & Co tuuri keskel paljusid lamedaid etappe mitte isegi ei proovinud võita. Need võidud jagatigi enamus Greipeli ja Sagani vahel.
Mägistel etappidel lasti nagu ikka mitmel ebaolulisel mehel etapivõitu maitsta, aga olgem ausad, Voeckler on minu silmis peale Wiggo teine mees sadulas. Ei saa öelda, et nõrk mees võitis etapi õnne korral. Sama lugu Pierre Rolandi etapivõidu kohta. Mõni teine etapivõitja sai aga etapivõitjaks küll vaid tänu sellele, et ta oli parim kui ülejäänud jooksikud ja peloton veeres üle finisijoone anektoote rääkides. Aga Voecklerist - peale seda kui ta suhteliselt tuuri algul kukkumise pärast kollasele särgile enam ei pretendeerinud, võttis mees järgmise eesmärgi ja võttis tuuri viimasel veerandil mägironija punaste täppidega valge särgi oma kontrolli alla ja sõitis sellega Pariisini. Olümpiavõitja särgis tuuri läbinud Mark Cavendish saavutas oma eesmärgi - ta on nüüd võitnud neljal järjestikkusel TdF-l viimase etapi. Wiggins on aga mees teiselt planeedilt- kujutage ette kuidas on võimalik võita kolmedelt olümpiamängudelt hulgaliselt medaleid trekisprindis ning seejärel ala vahetada ning täna olla ülekaalukalt maailma parim temposõitja ning TdF võitja. Hämmastav, kuigi Tour de France eel peetava Criterium du Dauphine võitis Wiggins veenvalt ja eks teda peetigi suurfavoriidiks. Ma loodan Taaramäe läbilööki absoluutsesse tippu, aga täna on see tipp ikka maru kaugel. See konkurents on tihe, sest nagu ma mainisin sissejuhatuses, on jalgrattaspordil erinevalt murdmaasuusatamisest erakordselt lai kandepind. Või lohutame ennast nii nagu kombeks on saanud - kui keegi on liiga hea või parem kui meie mees, siis hakkame teda keelatud ainete kasutamises juba ette süüdistama. Peale eelmise aasta tuuri lõppemist Cadel Evansi võiduga, mõtlesin, et see aasta võidab Andy Schleck'i, aga tal oli Taaramäega sama jama - mõni kuu enne TdF kukkumisel saadud vigastused kummutasid lootused tuurilt hea tulemus võtta. Muide, Andy vend Fränk Schleck oli vist Contadoriga grillimas käinud, seega sai 17 juulil võistluskeelu ja võeti tuurilt maha.
Lõppsõnaks nii palju, et lamedal sõidetavad grupisõidud on ikka ääretult igavad. Õnneks saadakse sellest aru ka telepildi tootjate hulgas ja need helikopteritelt tehtud vahevõtted Prantsusmaa vaatamisväärsustest HD pildi vahendusel on maru ilusad ja neil on alati tuuri ülekannetes oma koht. Selliste igavate lamedate etappide võitja ennustamine ei olnud väga raske ülesanne, sest valida oli 3 mehe hulgast. On need Saganid ja Cavendishid, Greipel ja Kirsipuu kõik omamoodi kõvad mehed, aga minu jaoks on võitja ikka see, kes on parim eraldistartides või tuuri kokkuvõttes kollasega finišeerib. Legendideks saavad rattaspordi ajaloos vaid väga kõvad sprinterid (ratturite keeles pakspersed), kuid Miguel Induraini ja Lance Armstrongi sugusteks mitte iial, c'est la vie!
 |  |  |
 |  |  |
laupäev, juuli 14, 2012
Herman Simm, Aleksei Dressen,...
Ma sattusin kuulama 07. juulil Vikerraadio saadet Rahva Teenrid ja jäin mõtlema ühele asjaolule, mis puudutab riigireetmist ja vene spioone Eestis.
Kas agent hakkab agendiks oma initsiatiivil või talle tehakse vastupandamatu pakkumine mingi riigi välisluure poolt, see on küsimus? Kas varjus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab või tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Tundub, et need inimesed peavad ikka ise olema riigireetmise meelt ja nii Simm kui Dressen läksid tulu teenimise eesmärgil ise venelaste õuele. Miks?
Ma ei ole kohtulahendeid lugenud, võibolla on sellest teemast seal juttu. Aga kui venelased ise käiksid siin spioone värbamas, siis saaks avalikkus aeg-ajalt lugeda artikleid, teemadel "Lugu sellest, kuidas venelased soovisid mind spiooniks palgata.". Siis kui venelased ise pakkumisi teeks, siis mõni aus kodanik, kes ei soovi pakkumist vastu võtta, räägiks ju sellest avalikult. Aga selliseid lugusid pole mina küll meie ajakirjanduses tähele pannud.
Hea oleks kui keegi selle artikli lugejatest, kes on lugenud ja süvenenud vastavatesse kohtuotsustesse (põhiseaduse järgi on kohtuotsus avalik), selgitaks neid juhtumeid sellest vaatenurgast. Millisel hetkel ja mis ajenditel tekib riigireetmise mõte?
Kas agent hakkab agendiks oma initsiatiivil või talle tehakse vastupandamatu pakkumine mingi riigi välisluure poolt, see on küsimus? Kas varjus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab või tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Tundub, et need inimesed peavad ikka ise olema riigireetmise meelt ja nii Simm kui Dressen läksid tulu teenimise eesmärgil ise venelaste õuele. Miks?
Ma ei ole kohtulahendeid lugenud, võibolla on sellest teemast seal juttu. Aga kui venelased ise käiksid siin spioone värbamas, siis saaks avalikkus aeg-ajalt lugeda artikleid, teemadel "Lugu sellest, kuidas venelased soovisid mind spiooniks palgata.". Siis kui venelased ise pakkumisi teeks, siis mõni aus kodanik, kes ei soovi pakkumist vastu võtta, räägiks ju sellest avalikult. Aga selliseid lugusid pole mina küll meie ajakirjanduses tähele pannud.
Hea oleks kui keegi selle artikli lugejatest, kes on lugenud ja süvenenud vastavatesse kohtuotsustesse (põhiseaduse järgi on kohtuotsus avalik), selgitaks neid juhtumeid sellest vaatenurgast. Millisel hetkel ja mis ajenditel tekib riigireetmise mõte?
esmaspäev, juuni 04, 2012
Airbus 380 transport
Sõites öösiti marsruudil Mont de Marsan - Toulouse tuleb arvestada võimalusega, et teekond võtab tavapärasest rohkem aega. Siit videost paistab miks.
esmaspäev, märts 19, 2012
Tasuta ühistranspordist
 |
| 1968 Ikarus-620 Viru peatuses. (Foto TAK kodulehelt) |
Mul pole aimugi ühistranspordi piletihindadest Tallinnas, küll aga tuleb vahetevahel Tallinna teedel oma autot lõhkumas käia. Savisaarel tänava korrashoiust suhteliselt ükskõik, tema valija oli sunnitud oma Žiguli müüma juba üheksakümnendate keskel ja oma tööautot peab üleval maksumaksja. (Prantsusmaal näiteks on metsade vahel asvaldkattega teed, mis on küll kitsad, kuid oluliselt paremas korras kui Tallinna tänavad.) Selle populistliku projekti aastaseks eelarveks on prognoositud ca 20 000 000 eurot, samas kui kõikide laste jaoks ei jagu isegi lasteaiakohti. Taas loogiline - Keskerakonna valija on oma lapsed juba seitsmekümnendatel suureks kasvatanud ja tänane lasteaedade olukord ei ole tema probleem.
Aga siiski, vaadates asja natuke globaalsemalt, siis mis kasu võiks pikas perspektiivis tuua tasuta ühistransport? Kas see võiks näiteks muuta inimeste liikumisharjumusi? Autoga sõidetakse ju uksest ukseni, jalgsi jääb vaid uksest siseneda, sest korrustegi vahelgi liigutakse tihtipeale liftiga. Ühistransport, meid kindlasti uksest ukseni ei vii ja seeläbi ehk suurendaks ühistranspordi populariseerimine inimeste liikuvust. (tänapäeva inimeste istuva tööga kaasnevaid terviseprobleeme tutvustas TEDx Tartu konverentsil arst Ragnar Viir ). Kui me vaatame, mis maksab tööl käimiseks isikliku auto ülalpidamine, siis sinna kulub keskmisel tallinlasel suurusjärgus veerand kuni pool palka. Tõepoolest, jube paljud eestlased orjavad oma autot, kui ringi vaadata.
Seiske kasvõi pool tundi tanklas tankuri lähedal ja vaadake kui suur protsent autojuhte tangib 10-20 liitri kaupa selmet paak täis lasta. Samal ajal kui ise kipun kiruma, miks autodel nii väiksed paagid on, et kuramuse tihti peab tanklas käima, teine inimene kõrval suristab omale uhkesse liisinguautosse 5 liitrit bensiini, sest palgapäev on alles nädala pärast. Kui meil aga oleks tasuta ühistransport, siis loodetavasti teeniks see keskmise tallinlase rahakotti ehk selle 20 miljonit eurot tagasigi. Kui näiteks 20 000 tallinna sõiduautot (150-200 tuhandest) ostaks ühe paagitäie kütust igal kuul vähem tänu tasuta ühistranspordile, siis oleks idee paljuski ennast ju õigustanud. Isegi CO kvooti võiks müüa:) Paraku, kes ikka leiva peale ka vorsti jõuavad osta ja tanklas paagi täis lasevad, ei tee ühistranspordi olemasolust väljagi, olgu see tasuta või maksku nad kasvõi peale, inimene on ju mugav.
Eks elu näitab, millised selle tasuta ühistranspordi loomise pretsedendika mõtte tegelikud mõjud saavad olema. Loodetavasti saab Marje Joosing mõne aasta pärast need numbrid huviliste jaoks graafikutesse joonistada.
Mina olen vaadetelt aga nii roheline, et kui ühistransport oleks hästi organiseeritud, puhas, kiire, mugav ja korrektne, siis kasutaksin seda meeleldi, olgugi, et sõitsin viimati liinibussiga oma 10 aasta eest. Väike vastuolu on siin muidugi selles, kas kvaliteetne teenus aga tasuta saab olla. Kui tahad head ja odavat, siis tuleb valida üks hea ja teine odav ja sul ongi olemas hea ja odav. Tallinna puhul tuleb ilmselt rahaliste võimaluste ja kvaliteedi vahel kompromiss teha, mis tähendab, et Tallinna tasuta ühistransporti hakkab kasutama suuresti vaid Savisaare valija (pensionär sõidab ammu juba Tallinnas linna kulul). Milline hiilgav turundus! Okei, väike collateral damage - tudeng ei ole ilmselgelt Savisaare valija, aga neile on iga sent arvel.
Olgu kuidas selle uisapäisa valimisreklaamiks välja töötatud idee realiseerimisega Tallinn nüüd ja praegu hakkama saab, aga autode arvu viiks tasuta ühistransport kindlasti alla.
neljapäev, märts 08, 2012
Head naistepäeva!
Eestis käidud, olen tagasi Prantsusmaal, kuhu Ryanair meid võileivahinna eest sõidutas (4 inimest nats üle 200 euro). Täna hommikul vaatas kalendrist vastu naistepäeva tähistav 8. märts. Sellega seoses tegin kõikide naiste rõõmuks ühe snapshoti meie õue peal kasvavatest nartsissidest (või kes tahab, siis tammelehtedest :) )Head kevade algust ka eesti kodudesse!
pühapäev, november 20, 2011
Hetkeline kaalutaolek
On võimalike suurte muudatuste aeg, break-point. Prantsusmaal on äri kokku kuivamas ja samal ajal kui on Rootsi kohal auramas ahavtlustepilv. Korralikku tormi pole ka ammu olnud, aga ega torm taeva jää! Täpsemalt öeldes on Prantsusmaal kehvad ajad, kuna sajad tuhanded hektarid metsa ootavad siiani istutamist, aga raha ei ole. Raha 2009a tormimurrualade ümberistutamiseks on täpselt nii palju, kui prantsuse sonidega ätid peale palombière hooaega istutada jõuavad.(palombière on igaaastase oktoobrikuise tuvipüügaga seotud teadusharu Aquitaine maakonnas)
Meie saatus selgub niipea, kui saame teada, kas saan oma soovitud hinna või mitte. Olgugi et ma kõigest hingest sooviks siin elada ja tööd teha, on kõigel piir. Võib kõlada liialt pragmaatiliselt, aga kui ma ei saa maksta heale saemehele 10 euri tunnis kätte, on see märk liialt madalatest hindadest. Tulime septembri lõpus siia suurt puud raiuma, ent lõikame praegu harilikku eestitüüpi peenikest lehtmetsa jämeda puu hinnaga 6 euri riidaruumi eest. Normaalne hind sellise töö eest kus tippsaemees suudab toota 30 ruumi päevas, oleks 10 euri riidaruumi eest. Prantslane ise on ammu sae sisse konserveerinud ja istub kodus abirahade peal, keegi ei käivita saagi alla 30 euri tunnis.
Siinsed kehvad hinnad on ikkagi endiselt eesti hindadest peajagu üle, aga õnneks ei ole Eesti ja Prantsusmaa ainsad kohad, kus mets kasvab. Võtsin mõned kõned Rootsi ja seal oleks meile tegemist nii istutamises kui noorendike hoolduses, võimalik et saaks ka lehtpuu lageraiet. Aga mis täpsemalt saab, see selgub juba käesoleval kuul. Kui olukord ei parane, siis tuleb 2012 rootsiaasta.
Paar fotot ka lõpuks:
Siin on see koht, kus tuleb "Likeda" -->
(muide, kas sa oled juba minu palombière fotosid näinud?) Aga jätkuks eelnenud jutule - teedel pole näha aisamatki poolanumbriga autot, mis viitaks välistööjõu kasutamisele. Ainsate võõrleeginäridena kohtab siin eestlaste kõrval 200km kauguselt tulnud baske, millele viitavad hispaania autonumbrid. Olukord on tõesti niru, Prantsusmaad on tabanud kärbetelaine, mis vajutab ka metsas kõvasti pidurit. Sadadest eesti metsamasinatest on siia jäänud vaid kümme või paarkümmend. Pooled nendest seisavad. Meie saatus selgub niipea, kui saame teada, kas saan oma soovitud hinna või mitte. Olgugi et ma kõigest hingest sooviks siin elada ja tööd teha, on kõigel piir. Võib kõlada liialt pragmaatiliselt, aga kui ma ei saa maksta heale saemehele 10 euri tunnis kätte, on see märk liialt madalatest hindadest. Tulime septembri lõpus siia suurt puud raiuma, ent lõikame praegu harilikku eestitüüpi peenikest lehtmetsa jämeda puu hinnaga 6 euri riidaruumi eest. Normaalne hind sellise töö eest kus tippsaemees suudab toota 30 ruumi päevas, oleks 10 euri riidaruumi eest. Prantslane ise on ammu sae sisse konserveerinud ja istub kodus abirahade peal, keegi ei käivita saagi alla 30 euri tunnis.
Siinsed kehvad hinnad on ikkagi endiselt eesti hindadest peajagu üle, aga õnneks ei ole Eesti ja Prantsusmaa ainsad kohad, kus mets kasvab. Võtsin mõned kõned Rootsi ja seal oleks meile tegemist nii istutamises kui noorendike hoolduses, võimalik et saaks ka lehtpuu lageraiet. Aga mis täpsemalt saab, see selgub juba käesoleval kuul. Kui olukord ei parane, siis tuleb 2012 rootsiaasta.
Paar fotot ka lõpuks:
Mõista, mõista mis see on.
Selliseid riitasid on Landes puupüsti täis.
pühapäev, juuni 05, 2011
Kitesurf vs. windsurf
Talvelgi ei kuku vahemeres veetemperatuur mingi nipiga alla 10 kraadi. Sellepärast ma tahakski sinna oma teist kodu :) See kodu võiks asuda näiteks Languedoc-Roussillon department'is Leucate Port nimelises sadamalinnakeses. Põhjuseid on päris mitu ja kõik nad on seotud ilmastikuoludega, kui hea veinivalik ja odavad hinnad välja jätta. Leucate on tuuliste ilmadega täielik surfiparadiis - pole harv juhus kui viiest mööduvast autost neljal on lauad katusel (see üks ilma surfilaudadeta oli ilmselt lohetaja ja lohet ei transpordita auto katusel vaid seljakoti suuruses pambus). Surfispot'e on 10km lõigu peale rohkem kui terves Eestis kokku. Surfituul puhub vabalt valitud päeval tõenäosusega 35-50%. Kes tahab flat'i, leiab võimalusi 10km läbimõõduga lahesopi erinevaid spotte läbi kammides omale sobiva, kes tahab laineid, leiab neid kirde ja edela vaheliste tuultega avamere lõputult pikkadest liivarandadest - Ristna sarnast lainet võid nautida mitte 100m laiusel alal vaid kui tahad, siis kilomeetreid.
Last but not least - Leucates on olemas LIDL toidupood odava energiajoogiga, hahahaa :)
Ülemisel fotol on näiteks üks paljudest Leucate piirkonna flat'idest lahesoppidest, kus antud päeval puhus tuul stabiilselt üle 15m/s. Sellise tuule tekkele aitavad kindlasti omaltpoolt kõvasti kaasa eemal paistvad mäed ja igasugu temperatuuride erinevused - vesi 20, õhk varjus 25-30, päikese käes veel poole kuumem. Samas üleval mäeharjadel paistab veel isegi lund olevat. Siin ei ole küll Maui laineid, kuid kõik muu on siin olemas. Vaata Leucate tuuleolusid ka Windgurust!
Kui varem Eestis nähtu põhjal paiknes kitesurfing minu spordialade igavuse skaalal kohe peale bowlingut, trips-traps-trulli, nooleviskamist, piljardit, maratonijooksu, kiirkäimist selliste aladega ühel pulgal nagu mountain-bike, kabe-male, krossijooks, naisekandmine, jpt, siis Leucate lohespotti külastades langes kitesurfing minu igavate spordialade edetabelis tubli 30 kohta tahapoole. Lohedega tehti rahva silme all 10-15m kõrgusi ja oma 50m kaugusele küündivaid õhulende. Aga poodi lohet ostma need ikka ei aja, tee mis tahad Lohe jääb loheks. Lohetavad ainult "lohed", kes ei viitsi surfilaua peal seismist ära õppida. Tõsi, lohel on ju mõned suured eelised:
- Ilmselt on tegu kõige kergemini kaasaskantava varustusega, mille abil vee peal liuelda saab. Kui neljakesti surfireisile minnes vajad vähemalt Multivan'i, siis lohetama saab minna hea tahtmise korral ka Opel Corsaga.
- Lohe on odav lõbu võrreldes purilauaga
- Lohe jaoks pole "kõva pauku" (so. surfarite slängis kõva tuul) vaja
- Lohelaual pole uime, mida alt ära sõita
- Lohega saab taeva all hõljuda, vt ülemist fotot :)
- Lohega võib sõita tehisjalaga, vt. fotot glisseerivast tehiskoivaga kitesurfarist.
- Lohelaua uim on lühike, selle taha ei jää kapsas, kaalikas ega porgand ja seda ei saa alt ära sõita vastu kivi.
Kutsun minagi siinkohal üles kõiki, kes ei viitsi windsurfi valuliste algusaastate tõttu õppima hakata, proovima julgelt lohet! Aga kes juba purjelauale sõrme on andnud, see seda enam tagasi ei saa. Pigem tuleb sul aja möödudes loovutada ka terve käsi ning "halvimal" juhul haarab ta sind tervenisti enda lummusesse seniks kuni kirstukaas pealt kinni kruvitakse, mille illustratsiooniks tänane viimane foto :) Kahjuks ei olnud mul fotokat käes kui puu taha pükse vahetama läinud naisterahvas taganes ja taganes parimat peidupaika otsides ühe põõsa taha seljaga meie poole ning arvates end leidnud ideaalse paiga pükste vahetamiseks, ajas ta 20m kaugusel üle õla vaatamata stoilise rahuga perse meie poole paljaks ning vahetas rahulikult kalipso alukate vastu ning astus seejärel meid märkamata tuldud teed tagasi.
Veinisoovitus: Baron de Lestac, Bordeaux
Saabusin äsja jälle Prantsusmaalt uute veinikogemustega. Kui 2009 a algul Prantsusmaale minnes oli vein minu jaoks lihtsalt kibe alkohoolne jook, siis nüüd olen ma veinikuradi kümne küüne tugevas haardes juba kolmandat aastat ja maitseeelistused hakkavad välja kujunema. Nüüd mai keskel avastasin enda jaoks täiesti uue veininüansi - tammevaadis laagerdunud valged kuivad veind. Poelettidel on valged kuivad veinid äratuntavad rohelise või rohekaspruuni selgelt läbipaistva pudeli järgi. Tammevaadile viitab prantsuse veinide puhul fraas: Vinifié en Futs de Chéne või Eleve en Futs de Chéne. Teistes keeltes võib kohata tammevaadis laagerdunud veini sildil järgmisi väljendeid:
Crianza
Reserva
Gran Reserva
Roble, Barrica, Oak Aged
Riserva
Fermented in oak vats (valgete veinide puhul)
Veiniinfo nautimus.ee kodulehekülg kirjeldamas minu lemmik veini:
Tootja:
Castel Freres
• suurim Prantsusmaa veinitootja
• Baron de Lestac on tema tuntuim Bordeaux kaubamärk, tootja kodulehekülg: http://www.barondelestac.com
Viinamarja sort: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle
Aastakäik: 2007
Maht: 750 ml
Kangus: 12%
Keskmise täidlusega, küps, kuiv, väga aromaatne valge vein
Kui Baron de Lestac'i punane vein on Cabernet Sauvignon'i ja Merlot'i kompott ja roosasse on segatud lisaks veel Cabernet Franc'i, siis Baron de Lestac blanc pärineb Sauvignon'i ja Semillon'i viinamarjadest.
Viimase prantsusmaa nädala jooksul jõime seda veini igapäevaselt grilli kõrvale. Vein oli saadaval kõigi suurte poodide veiniriiulitel hinnaga ca 4€/pudel.
Kuigi olime oma Multivan'iga ja käru oli ka taga, siis tegin suure vea ja tõin kaasa vaid 9 pudelit! Käisime küll Castel Freres'e veinitehases Bordeauxi küljeall, aga selgus et see on suur tehas, millel puudub tehasepood.
Kaasa ostetud pudelid rabasime Intermarche veinilettidelt ja need pärinesid partiist, mis oli kõvasti vähem tammelaagerdumist saanud, aga vaatamata sellele hüva kesvamärjuke.
Kui mõni veinisõber suudaks nüüd selle peale öelda, et kui sulle meeldib SEE, siis sulle meeldib kindlasti ka TOO, siis ma oleksin jube tänulik. Kõike veine ise lihtsalt ei suuda järgi proovida.
Crianza
Reserva
Gran Reserva
Roble, Barrica, Oak Aged
Riserva
Fermented in oak vats (valgete veinide puhul)
Veiniinfo nautimus.ee kodulehekülg kirjeldamas minu lemmik veini:
Baron de Lestac Blanc Eleve en Futs de Chene Bordeaux
Tootja:
Castel Freres
• suurim Prantsusmaa veinitootja
• Baron de Lestac on tema tuntuim Bordeaux kaubamärk, tootja kodulehekülg: http://www.barondelestac.com
Maitse: Kuiv
Aastakäik: 2007
Maht: 750 ml
Kangus: 12%
Keskmise täidlusega, küps, kuiv, väga aromaatne valge vein
- vein on laagerdunud mõned kuud tammevaadis
- aroom on kompleksne, rikas. Tunda on valgeid marju, puuvilju, vanilli
- maitse on keskmise täidlusega, väga heas balansis. Suurepärane harmoonia värskuse, täidluse ja tamme vahel.
- suurepärane näide korralikust tammes laagerdunud Bordeaux valgest veinist
Kui Baron de Lestac'i punane vein on Cabernet Sauvignon'i ja Merlot'i kompott ja roosasse on segatud lisaks veel Cabernet Franc'i, siis Baron de Lestac blanc pärineb Sauvignon'i ja Semillon'i viinamarjadest.
Viimase prantsusmaa nädala jooksul jõime seda veini igapäevaselt grilli kõrvale. Vein oli saadaval kõigi suurte poodide veiniriiulitel hinnaga ca 4€/pudel.
Kuigi olime oma Multivan'iga ja käru oli ka taga, siis tegin suure vea ja tõin kaasa vaid 9 pudelit! Käisime küll Castel Freres'e veinitehases Bordeauxi küljeall, aga selgus et see on suur tehas, millel puudub tehasepood.
Kaasa ostetud pudelid rabasime Intermarche veinilettidelt ja need pärinesid partiist, mis oli kõvasti vähem tammelaagerdumist saanud, aga vaatamata sellele hüva kesvamärjuke.
Kui mõni veinisõber suudaks nüüd selle peale öelda, et kui sulle meeldib SEE, siis sulle meeldib kindlasti ka TOO, siis ma oleksin jube tänulik. Kõike veine ise lihtsalt ei suuda järgi proovida.
Tellimine:
Postitused (Atom)