teisipäev, juuli 20, 2010

Turvapükstest.ja.ohtudest.metsatöödel

Turvapüksid on spetsiaalsed kettsaega töötamiseks mõeldud kaitsepüksid, mille kaitsepõhimõte on järgmine: hariliku riide alla on õmmeldud kogu sääre pikkuses umbes 1cm paksune nailoni kiht, milles nailonikiud jooksevad täies pikkuses ülevalt alla. Ja kui nüüd saekett mingil põhjusel tee jalga peaks leidma, siis toimib selline asjade käik: Kett hammustab katki pükste pealisriide ja jõuab nailonkihini. Nailonkiud on üles ehitatud nii, et nad ei läheks katki, vaid jääks sae hamba taha. Seejärel tõmbab kett nailonkiud pikalt pükstest välja ja need rändavad otsejoones veotähiku vahele ning kiiluvad kinni keti liikumise. Pärast on tükk tegemist, et neid sealt kätte saada. Aga jalg on päästetud. Rätsep teeb ka püksid uuesti korda, kusjuures paikamisel peab kindlasti arvestama, et pealisriiet ei õmmeldaks läbi nailonkiu. Muidu ei jookse pikad nailonkihid ketivahele, vaid kett võib need üksteise järel lihtsalt läbi lõigata ja jalani jõuda.

Meil tuli siin mõni aeg tagasi jutuks turvapüksid ja nende kandmine metsas. See on teema, millest rääkida, kuna me neid siin ei kanna. Nad on küll olemas, aga mine ja proovi turvapükstega siinses kliimas töötada!
Eestis on enamus aja niikuinii sooje pükse tarvis ja miks mitte siis kanda juba turvapükse. Aga meil siin lõunamaal on iga üleliigne riietusese liiast. Vahest tahaks lühikeste pükstega lõigata, aga floora on selline mis ei lase.
Kui teie Eestis räägite praegu kuumalainest, siis meie siin nimetame 30 ja alla selle kraadiseid ilmasid jahedateks. Kui Eestis on varjus 30 kraadi, siis päikese käes võib olla 40. Kui meil siin on varjus 35 kraadi, siis on päikese käes 60. Täiskasvanud inimese vari on keskpäeval alla meetri!  Selline temperatuuriga peab tõsine füüsiline vorm olema, et kanda turvapükse ja -saapaid. 

Teisalt, mõnel saemehel on kohe selline stiil, et peab iga õhtu niit ja nõel käes tunnikese veetma ja turvapükse lappima. Saekett käib pükstes nagu muuseas pea iga päev. Sellistel meestel ei tasu turvapüksteta üldse metsa minna. Mäletan üht Vaasma nimelist saemeest, kes tuli mu firmasse Rootsi tormimurru ajaks. Andsin talle siis oma tutikad Jonseredi "turvad" üheks päevaks kasutada, kuna ta oli enda Husqvarnad eelmisel päeval katki lõiganud ja polnud jõudnud veel ära õmmelda.  Siis kui ta õhta koju tuli, olid ka minu Jonsi püksid reie koha pealt pikalt katki lõigatud. Samas, nii nagu tema lõikab - gaas vasaku käe all, sang paremas käes - pole selles midagi imelikku. Selliste tegelastega juhtub nii, et nad mingi päev ei viitsi oma katkilõigatud pükse äragi enam õmmelda ja käivad ripendavate narmendavate pükstega veel nädala kuni pealisriie täitsa puruks ja kadunud ja siis tahavad püksid juba kapitaalsemat pealisriide vahetust.

Ühesõnaga, minuarust on see sügavalt isiklik asi, kas neid kanda või mitte. Mõni eluline näide, kus enamus inimesi ohtu näha ei oska, aga oht tervisele on sadu kordi suurem sellest, kui vilunud saemees metsas turvapüksteta töötab:

  1. Kui autoga sõites võib sulle otsa sõita roolijoodik ja turvavöö võib sind päästa ka ise sõiduviga tegemata, siis metsas ei tule keegi sulle saega jalga lõikama kui sa just ise seda ei tee. Seega pean autoga sõitmist suurusjärgu võrra ohtlikumaks kui metsatöö tormimurrus ilma turvapüksteta. Käiksin pigem aasta aega ilma turvapüksteta metsas, kui sõidaksin Tallinnas ühe nädala ilma turvavööta.
    Lisaks võid autos ka turvavööd kandes surma saada. Tallinn-Tartu maanteele ei tasuks üldse asja teha teatud nädalapäevadel ja kellaaegadel.
  2. Mehed ümberringi käivad litsimajades ja on nõus ilma kanto-kummita seksi eest suuremaid summasid välja käima - no on ikka adrenaliininarkarid - kas saad HIV'i või ei saa... 50-50 :) Ja ega pool-tuttavate "sõbrannade" juures käimine väiksema riskifaktoriga ei ole.
  3. Inimesed ronivad vabatahtlikult autosse, mille juht on pehmes olekus - turvapüksteta võid halvimal juhul reielihase katki lõigata, roolijodik võib sinu ja su sõbrad ära tappa.
  4. Kui palju inimesi tuigerdab pimedates äärelinnades ja isegi eesti maanteedel ilma helkurita...Isegi olen mõnest riivekaga mööda saanud.
  5. Mine Tallinnasse ja vaata, kuidas rahvas punasega üle autotee käib. Või siis minnakse üle 4 rea kohas, kus üldse üle minna ei maksaks.
  6. Julge kolmandik eesti mehi valab omale näiteks alkoholi sisse kogustes, mis vähendavad eluiga tunduvalt ka siis, kui otsest õnnetust jommis peaga ei juhtu. Lihtsalt maks sureb ära liiga varakult. Tõsi, meie vanaema sulane Lembit Michels jõi iga kuu kindlasti mitu liitrit puhast alkoholi läbi terve elu ja tõmbas ikka 73 täis kuni suri möödunud talvel ikkagi pigem suitsetamisest põhjustatud kopsuhädade, kui joomisest tingitud maksaprobleemide tõttu.
  7. Suitsetamise oleksingi äärepealt unustanud. Kui sa suitsetad ja lõikad turvapükstega, siis minu soovitus naljaga pooleks oleks loobuda suitsetamisest ja lõigata ilma turvapüksteta. Isegi kui sa omal jala otsast peaks lõikama, mis ei ole tõenäoline, on su tervis peale viiekümnendat parem kui kahe jalaga suitsetajal.

Seda rida võiks jätkata, aga mis ma öelda tahan - mina ei tähtsustaks turvapükse üle. Pigem tasub rõhku panna näiteks langetamise ajal latvadest kukkuvatele okstele ning kindlasti ei tasu ilma kiivrita puid langetada.
Eestis on just langetamise ajal ladvast kukkuv oks peamine surmapõhjus metsatöödel. Ja see, kui Steera-Tann paari nädala eest oksaga silma sai, kui ta minu langeva ladva alla jäi, näitab veelkord, et kiiver ja sirm hoiavad ja kaitsevad metsas kindlasti rohkem kui turvapüksid. Ilma turvapüksteta ei tasuks metsas käia üksi - jalga lõikamise korral peab olema keegi, kes vajadusel žguti aitab panna ja kiirabi õigesse kohta kutsub. Tegelikult on üksi metsas töötamine üldse vastunäidustatud.

Minu firmas läbi aegade olnud õnnetused ja järeldused:
  1. 2005 aasta mai kuus saagis Paks omal pöidla puruks. See juhtus nii, et ta tõstis sae lubamatult kõrgele ja väheste kogemuste tõttu ei osanud arvestada, et kett võib põhjustada tagasilööki. Kett lõi sae tagasi ja kett läks käelaba pealtpoolt pöidla-käelaba piirkonda. Pöial õmmeldi Eksjö haiglas kokku ja Paks oli nädala pärast jälle kogemuse võrra rikkamana metsas tööl nagu mees muiste.
  2. Tõnn saagis 2005 aasta sügisel Rootsis ilmselgelt pinge all olevat puud valelt poolt ja sai puuga põlvedesse  sellise paugu, et tema niigi räsitud põlvekeder vajas nuga. See viga oli ilmselt puhas hooletus - puu tundus lihtne ja peenike, aga alati peab ikka tormimurrus võtma saagimisel sisse asendi, kus paindes puu pingest vabanedes sinuni ei ulatuks. Tema saagis puud aga kogemata seistes just seal pool, kuhu pinge oli suunatud. Minule meeldivad näiteks turvaliselt kauguselt - 50cm - pingest vabanevad mööda vihisevad tonnised männid  ja nende poolt tekitatav tuuleõhk väga. Ei pane enam silmagi pilkuma. Valvsust ei tohi kaotada!
  3. Ännii jäi 2007 Rootsis tormimurrus kuusekännu alla vangi, kuna ei hinnanud ohtu reaalselt. Lõikas ühte kändu lahti olles ise teise kännu all, mis oli ka juba tema enda poolt hetk tagasi lahti saetud, kuid järgmine lõigatav puu hoidis oma massiga veel seda kändu kinni. Ja nüüd nagu puu number 2 sai lahti lõigatud, vajus puu nr 1 känd selga nii et nägu mullas. Õnneks oli Mikk valvas ja kui Ännii vilele ei vastanud, hakkas Mikk kohe uurima, mis juhtus ja leidis Ännii kännu alt ning päästis. Haiglas selgus et kondid on terved, aga selg oli pikalt valus ja kännu poolt muljuda saanud. Oleks tolles kännu augus vesi olnud, oleks meil metsas aset leidnud uppumissurm. Üsna karm lugu, kahtlemata suurim õnnetus mis meil on juhtunud, ehkki vigastused olid Tõnnil kõvasti suuremad.
  4. Steera-Tann sai 2010 juulis Arengosse langil minu langetatud langeva puu ladva oksaga silma. Põhjus oli selles, et mina langetasin tema suunas, tema oli teadlik ja vaatas nii nagu peab langeva puu suunas, aga puu takerdus hetkeks ühe kasvava puu ladvas ja tegi mõneti ootamatu vimpka. Kuna Tann oli täpselt ladva kaugusel, siis pikim ladvaoks ulatas temani. Jõle loll juhus! Ja just silma, põmm, kümnesse. Nädal aega oli silm valus. Õnnelik õnnetus.
    Aga mis siit kõrva taha tasub panna - kui sa seisad puu all, siis ära arva, et eest ära jõuad. Juhtub, et jalg takerdub kusagile, oled pikali ja kogu moos. Parem astu need 3 meetrit aegsasti eemale nii et puu kindlasti sinuni ei ulatuks.
  5. Minuga juhtus järgmine lugu. Saagisin mullu 11. septembril small-Sebastieni TimberJack 1270E-le kände lahti Hostensi kandis. 2 tihune ilus puu oli. Lasin tol päeval veel kokku 2 kombit üksi tühjaks.  Üldiselt üritasin küll saagida nii, et harvesterile jalgu ei jääks, aga mingi hetk tundus, et Sebastienil oleks hea, kui ma korra tema juurde hüppaks ja mõne puu lahti laseks, et üks langi nurk päris ära lõpetada. Läksin kiiruga kände lahti saagima, aga tema ei teadnud, et ma sinna läksin. See oli viga! Kuigi ma olin selleks valmis, et äkki ta ei märka mind ja langetab mulle pähe või sõidab üle, siis oli ehmatus ikka suur kui tonnine agregaat üle kahe ja poole meetrise kännu tagant poolt sama puu järgi haarama hakkas, mida ma parajasti saagisin. Panin peaka kännust võimalikult kaugele. Hetk hiljem nägi small-Sebastien juba minu kiivrit ja tõmbas pea üles. Mõlemad olime suht ehmunud. Selle pea alla jäämine ei oleks kriimustustega lõppenud. Üks koolitus jälle kirjas! Õnnetust küll ei juhtunud, aga väga kaugel see ei olnud.
  6. Väiksematest õnnetustest meenub veel see, kui Pilküü käsi jäi Rootsis kändu lahti saagides pingest vabanenud tüve ja sae sanga vahele nii, et käsi vajutas sanga kõveraks. Käsi ise jäi terveks seekord - milline võimas käsi! Lausa tiigrikäpp!
    Olukord oli selline, et üks puu oli risti teise puu juure kohal. Kui nüüd Pilküü alumise puu kännust lahti lõikas, lõi see vibuna üles, aga üleval ei olnud ruumi - seega jäigi käes olnud saag peale pauku hetkeks kahe puu vahele. Sellises olukorras aitab pikem plaat - kui saed eemalt, ei juhtu midagi.

Seega tahad sa või ei taha, selliseid asju tuleb ette. Tuleb lihtsalt anda endast kõik, et õnnetuste tõenäosust minimiseerida, sest nullini seda viia on võimatu. Pole ju mõtet igapäevaselt DOD9 kanda, et äkki kusagilt tuleb juhuslik kuul.

    2 kommentaari:

    Siret ütles ...

    Seda Karili õnnetust ma mäletan. Käskisin tal mobla teel vajutada sõrmeotstele, õnneks ei ilmnenud tal siis valulikkust. Muidu selle testiga saab ilma arstiabi kohalolemata päris selgelt aru saada :on murd või ei. Kui sõrmeotstele suruda ja on tugev valu võivad kämblaluud murdunud olla.

    Unknown ütles ...

    Seda Karili õnnetust ma mäletan, kuid ei olnud ise koha peal ega saanud hinnata. Helistas ja ütles tuimalt et a la mul jäi käpp sae ja puu vahele (umbes nii). Ma käskisin tal viga saanud käe sõrmeotstele. Kui siis ilmneb labakäes tugev valulikkus, võivad kämblaluud katki olla. Karilil vedas, murdu ei olnud. Aga see-eest tugev põrutus.

    Thanks for visit !