Minu Unreal Tournament'i periood.

Vaatasin ära Kaardimaja seriaali mõlemad hooajad ja umbes sellest kohast, kus Francis Zoe'i rongi alla lükkas, aimasin stsenaariumi nii palju ette, et varem või hiljem saab Francisest USA president. Nii ka läks, aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Blogi pealkiri seda ilmselt ka reedab. Tahtsin kummutada laialt levinud arusaama, nagu "vanamehed" mängiksid 3D tulistamise mänge ainult stressi maandamiseks. See on pulli kaka! Frank Underwood võis ju seriaalis tulistada stressi maandamiseks, aga minu puhul oli stressist asi kaugel
Mina olen ka vanamees ja "pastaka haarasin" täna just tänu sellele, et täna on see päev, kui ma esimest korda peale Kaardimaja vaatamist hakkasin klikkima UT2004 ikooni oma desktopil. Enne klikkimist aeg seiskus hetkeks, mõte käis mööda miljoneid kilomeetreid juhtmeid ja 0.1 sekundit hiljem mõtlesin, et enne mängu alustamist panen selle mõtte kirja. Ei ole mina veel ühtegi korda arvutisse tulistama läinud selleks, et stressi maandada! Ilmselt on ka näiteks Bill Gates ja Mark Zuckerberg arvutis tulistamas käinud, ma ei näe selles küll mingit probleemi.

Kuidas ma üldse 3D mängude juurde sattusin? Üheksakümnendate keskel, kui tulid välja Doom'i triloogia ja Duke Nukem 3D, siis ma veel virtuaalse verevalamisega ei tegelenud. Pisiku sain ilmselt ülikooli rebaseaastal. Sõbrad Aron Jalakas ja Jüri Etverk mängisid Pepleri ühikas UT-d nädalas ilmselt rohkem tunde kui loengutes käimise peale kulus. Sattusin ka neile sinna peplerisse tihtipeale külla ja kuna olin 1999a ostnud omale õppelaenud eest korraliku "püssi" arvuti, mis koosnes AMD Duron 700MHz  CPU-st, 64 MB RAM'st, ATI Rage Fury 32MB videokaardist, siis panin omale ka Unreal Tournament'i peale. Selle arvuti peale muidu kulus täpselt kogu õppelaen, et tsirka 15 000 krooni.
Andsin sõrme, aga võttis käe. Ülikooli bakalaureuseõppe ajal kulus mul UT peale julgelt kolmekohalise arvuga kirjeldatav kogus mängutunde! Ma ei ütleks, et see virtuaalmaailm ületas tähtsuse poolest reaalsuse, aga ligilähedale jõudis küll. Olgem ausad, 1000 tundi 5 aasta peale ei ole siiski muretsemapanev aeg.  suicide alias Erki Eek, sotsiaalteaduste tudeng Nooruse ühikast,  kulutas sama mängu peale vähemalt 5 korda rohkem aega minu hinnangul. Pepleris oli veel eesti tolle aja parim minihoor ( minigun ehk mini on selline ringlevate torudega automaatrelv, mida oli näha ka Arnold Schwarzenneger'i Predator'is. Tegelikult vist pigem rünnakuhelikopterite relvastuses olev relv)  ximon, kes oli ka ikka tol ajal eesti absoluutses tipus.  Siis veel millegipärast väga täpselt ei tulistatud ja minigunniga sai vabalt mürada. Aga paari aasta pärast läksid snaipri vintpüssidega vennad nii täpseks - klikk ja headshot, teine klikk ja double kill, kolmas klikk ja multikill, neljas klikk ja ultra kill ning viies klikk ja mo-mo-mo-monster kill  - et avaruses ei olnud pikalt distantsilt nende vastu kuidagi kuule laiali pritsivate automaatrelvadega võimalik hakata. 
Klann hääbus, liikmed vahetusid ja ühel hetkel saabusid areenile kohutava hea aim'iga  Canta ja Nigga ning nende klanni uueks nimeks 6R.  Ega Eestisse tol ajal ühe paari hea klanni ei mahtunud kah. Meie klann =rMe= oli küll kehvem kui 6R ent häid lahinguid sai ikka omavahel peetud. Lisaks meie koosnesime 90% real life'i sõpradest. Morfeuses me muidugi lüpsime neid täiega klann-klanni vastu. Eriti siis kui meie ridadesse kuulus üks Jõhvi venerahvusest poiss, keda me päriselus ei olnud keegi kohanud. LAN-party'del ta ei käinud.  Kutsus ennast erinevatel perioodidel erinevate nimedega. Korra oli ta 6R*Koso, hetk hiljem meie klaanis =rMe/aid=. Vahetst elasid mõned pelijad topeltelu. Olid korraga mitme klanni liikmeks. Näiteks eelpoolmainitud =rMe/suicide=  kehastus öösiti, kui väike eesti community magama oli läinud, mõne lääne-euroopa klanni liikmeks ja sõdis nendega hommikuni. Täna töötab Erki mingis ministeeriumis ja mängimisega enam väga ei tegele.

Caater - Kalle Kukk ja 6R*Lamp

Kuus-errist meenub veel 6R*Lamp, kes UT mängimise vahepeal tõmbas rahateenimise eesmärgil selga hõbedase kuue selga, pani pähe gaasimaski ning lasi diskoteekides rahval auru välja. Sarnase eluala peal töötas ja UT serverites igapäevane nägu yep, kes on IRL's (in real life) tuntud kui DJ YEP.  Soojad tervitused teile kõigile kui juhtute seda lugema! Ka Ximon oli minuarust mingil perioodil 6R'i palgal, aga peale ülikooli kolis Keilasse ja jättis ka mängimise järgi vist. Lõi IT ettevõtte.

6R*Lamp DM-Morpheust võitmas

Lamp sai, nii et tolmas

6R sai siin meie käest nii, et tolmas. Peaosas Argo Mõttus alias =rMe/FillRage=.

 

GODLIKE! - üks mõnus hetk kui sa tapad teisi kiiresti 30 korda, ise kordagi surma saamata.

Väljumine.
Minu jaoks ei olnud see väljumine selline, nagu soovitakse väljuda mingist pahest. Et soovid ja soovid, aga välja ei saa. See oli pigem hääbumine. Hääbumine, mille põhjuseks oli tuttavate mängurite eemaldumine, loobumine, kohati ka sõprade üleminek uutele mängudele. Minu jaoks on tänaseni vaid üks ja ainus 3D tulistamise mäng ja see on Unreal Tournament. Väljumine kestis aastaid, kuna ikka ja jälle klikkides nädalavahetusel UT ikoonil, leidsid tuttavatest serveritest vanu sõpru. See on nii nostalgiline. alles paari aasta möödudes oli kogu seltskond välja vahetanud ja serveritest ei leidnud ühtegi tuttavat nime. Kahjuks muidugi mõni vahetas oma mängurinime nii tihti, et sa võisid teda kohata, kuid ära ei tundnud. Ja nii ta läks. Panen praegu punkti, et kunagi siia veel huvitavaid seiku lisada. C'est la vie!