Seitsmes nädal 2010

Täna on ilus pühapäev. Eile käisid poiskad Borduus igasugu jalanõusid ja riideid shoppamas. Nad on vist ära unustanud, et masu on. Ma istusin niisama kodus, kuigi algselt oli plaanitud päev raamatupidamise jaoks. Torrenteid tõmmata, filme vaadata, niisama surfata ja lobiseda on ju sada korda etem kui tööd teha arvutis. Üldiselt peaks ikka raamatupidaja palkama,  muidu tuleb liiga palju mõttetuid tunde omal arvutis istuda. Vaatasin mõned vaatamata osad "Võsareporterit", "Värsket Ekspressi" ja mõned filmid ja oligi päev mõnusasti sisustatud. Saara on meil ka kõva MSN-ja juba. Kirjutas mulle oma nime vist just - sarra :)
Kaminat ja pliiti kütsin muidugi ka. Neid peab kütma 24/7, kuna maja on jube soojustamata. Õhtul viskame jämeda toore tamme ahju, et tuli hommikuni vastu peaks. Meil on spetsiaalne väljend "ööpuu" - see on nii jäme tamm, mis mahub täpselt ahjuuksest sisse, ca 25cm diameetriga. Aga ööpuu eeldab seda, et eelnevalt on paksud söed all, muidu ööpuu kustub ära. Kui tuli on kustunud, siis paari tunniga läheb toas külmaks. meil on muidugi hea - ise toome metsast puid palju tahame, aga kui Intermarche'st ostma peaks 70 EUR/ruum, siis vist elaks külmas :)
Me oleme see talv ära kütnud kindlasti üle 20 ruumi puid. Ja mitte leppa vaid tamme.

Aga seoses sellega, et eilne päev läks täiega tühja, mõtlesin, et teeks täna ühe langi ära. AxMan Iks tuli ka kaasa ladvameheks. Lasime kumbki 2 paaki ja nüüd ei saa tänase päeva kohta vähemalt midagi halba öelda. Ilm oli selline, et võinuks T-särgi väel tööd teha. Lasime hunniku peenikesi alla 1tm puid ja ka mõned suuremad, üks oli ca 3tm. Vaatamata sellele, et lank oli küla lähedal, ei tulnud imekombel seekord keegi meile meelde tuletama, et täna pühapäev on. Vedas :)

Vahepeal midagi säravat juhtunud ei ole. Üks asi vaid väärib märkimist - Tann käis eestis ja pidi Välgule uue starteri tooma. Ma saatsin kõik fotod vanast starterist ja puha. Aga lõpuks usaldas ta omakorda Vaasma Taneli starterit ostma. Mees oli vastutulelik ja käis kusagil lammutuses ja tõigi starteri, aga kuna ta teab autost veel vähem, siis nüüd on meil siin totaalselt vale starter ja poiskad käivitavad Välku lükates kuni Eestist pakk saabub :)

Teine humoorikas asi oli see, et ma hakkasin huvi tundma, et kus mu erinevate euromüntide kogu on saanud. Jätsin selle köögilauale kui aastavahetuseks koju läksime. Nüüd olen palju uusi erinevaid 2 euroseid saanud ja paneks kogusse juurde. Selgus, et Tom oli nende eest suitsu ostnud. Vot selliste meestega tuleb mul pidevalt tegemist teha. Keegi polnud mulle isegi poole sõnaga maininud, et mu euromündid peeneks löödi, rääkimata sellest et oleks nagu võinud küsida. Fakk, Vatikani sett (5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti, 1 eur, 2 eur) maksab kokku mustal turul 900 eur - kujutage ette kui mul see oleks ka teiste müntidega koos ära raisatud :)

Ükspäev sõitsin Navaral astmelaua kännu otsas küljest ära kogemata. Ei teagi, kas peaks kaskol laskma kinni maksta või aretaks ise mingid uued mõlemale poole. Originaal kinnitust igal juhul taasatda vist ei saa, kuna karbi seest auto alla välja ulatuvad poldid on pooleks ja ma küll ei usu, et neid vahetada saab. Ilmselt tuleks uus aretus nii teha, et astmelaud kinnituks raami, mitte karbi külge.
Vean kihla, et Nissanisse oma murega läheks, siis oleks arve vähemalt 1000 eur.
Selles mõttes tasuks nagu kasko pakkuja ehk Ifi poole pöörduda. Võibolla panen selle laua praegu tagasi alla, sest kuidagi ta seal poolkinni isegi töllerdaks. Küll aga astmelauaks teda enam nimetada ei saa, sest astuda sinna peale ei kannata. Samas kaitsab ideaalselt selle eest, et sita sees sõites esiratta alt kogu külge täis ei loobi ja samuti üle okste sõites ei tao oksad vastu karpi vaid vastu astmelauda. Ilmselt panen tagasi praegu ja avan Eestis kunagi Kasko keissi. Esiklaasiga pean niikuinii minema...
Autol veel üks jama - tunnen ükspäev roolil 100 pealt kerge vibra sees - pesin muda velgedest välja, ikka sama lugu. Siis hakkasin vaatama ja leidsin, et kleebitavad raskused on uttu tõmmanud. Panin praegu tagavara alla, kunagi lasen uued raskused panna.

Detsembris tellisin Hiinast Peak Performance'i piraatide käest omale 2 paari suusapükse, fliisi ja jope. Sellega juhtus selline asi, et teist korda ei leidnud Chronopost'i postiljonid mu aadressi üles ja pakk jäi koju toomata. Saadetakse tagasi Hiinasse. La Poste teab mind väga hästi, aga Chronopost ei tea millegipärast. Kõik La Poste pakid tulevad ilusti. Samas kui Hiinast midagi tellida, siis kunagi ei tea, kumb teenusepakkuja Prantsusmaal paki koju toob. Nüüd peab vist müüjaga ühendust võtma ja laskma asjad Eesti saata. Teist korda saatis oma kulul, eks nüüd pean mõnikümmend euri viisakusest pakkuma - pole ju müüja süüdi et minul siin metsa sees mingi registreerimata aadress on.


Nüüd õhtul enne Pühapäevaklubi trenni edastas Unn mulle kurva uudise - Vaiko Mändla lahkus siit ilmast täna kell 5:40. Maovähk avastati pool aastat tagasi. Kurb lugu, oleksin Eestis, siis läheksin kindlasti ärasaatmisele. Vaiko oli kuradi lahe sell, temaga seoses meenuvad mul alati 3-4 suve 90-ndate algul, kui tollase Haapsalu korvpallimeeskonnaga Tuksi laagris sai käidud. Mina käisin keskkoolis, Mess käis vist vapsjee seitsmendas, aga ülejäänud BC Haapsalu mehed olid ikka täismehed. Vaiko oli ikka paras kinomees. Koos Proosi Kallega meenutasid nad aegajalt 6-7 klassi poisse, kuigi ise olid vast 25-sed. Ja Unn vahest trennis räägib ikka et Mändlal on šaarik. Paar aastat tagasi vedas Unn Mändla ka Pühapäevaklubi trenni, aga see periood jäi lühikeseks. Kahjuks ei meenu mulle, et Vaiko oleks mõnest meie klubiüritusest osa võtnud ja seoses sellega pole mul vist kahjuks fotot siia panna. Kui leian, siis panen.

Näed - klaasi Loupiac'i ära joodud ja teil jälle midagi lugeda. Loupiac on küla, siit mõnikümmend kilomeetrit, kus tegutses härra D'Artagnan oma kamraadidega. Täpsemalt on mu ees praegu pudel Fleur de Cros 2008a veini, mis kuulub Appellation Loupiac Controlee alla. See on üks variant Bordeaux kollastest magusatest veinidest. (Grand Vin De Bordeaux).
Loupiaci, Juranconi või MontBazillaci veine ostan siis kui masu on. Kui hästi on läinud, siis luban endale Sauternes'i veine. Sauternes on nats parem, aga nats kallim ka, kuid samuti Bordeaux. Mainitud külad on meile nii lähedal, et paari tunniga sõidaks kõik läbi. Mont Bazillac on Bergeraci lähedal. Jurancon on ainuke, mis jääb lõunasse ja sealt sõidame alati läbi kui Püreneedesse suusatama lähme.
Kuulsamad on muidugi pordoopunased Bordeaux'i punased veinid - mitmekümned erinevad tootjad Bordeaux'st peaaegu siia meieni välja - kõik need on justkui sama vitsaga löödud ehk väga head punased veinid väikeste erinevustega maitses. Bordeaux veinidest on
peab üks inglane head blogi. Kui soovid selle piirkonna veinide kohta uurida ja inglise keelt mõistad, siis külasta kindlasti:
http://bordeaux-undiscovered.blogspot.com